Just hiljuti juhtusin nägema, kuidas minu auto ees lippas must kass üle tee. Kuigi ma sellistesse asjadesse väga ei usu, tabas mind siiski väike ärevushoog. Kui tõesti nüüd juhtub üks totter kokkusattumus. Järgmisele kurvile, mis oli muide 90-kraadine pimekurv, lähenesin väga ettevaatlikult. Õnneks see vahejuhtum musta kassiga pole mu ellu veel sekeldusi toonud. 

Ka reedeti kuupäeval kolmeteist olen juhtunud pealt nägema igasuguseid ootamatuseid. Küll on purunenud autode rehvid, küll on lõhutud hinnalisi esemeid. Tõttöelda tundub see number kolmteist tõesti üsna hirmuäratav, kuid kas sellise ebaõnne vältimiseks saabki üldse midagi teha? Minu arvates on see lihtsalt kokkusattumus.

Paljud inimesed minu lähikonnas harrastavad ebaõnne peletamiseks kolm korda üle õla sülitamist. Ausalt öeldes tekib ka minul vahel mõte, et võib-olla peaks tõesti igaks juhuks paar süljelärakat üle vasaku õla teele saatma, kuid siis järele mõeldes tundub see paraja tobedusena. Mõni inimene aga aina sülitabki üle õla ja muidugi on see ka iga inimese vaba valik, kas selle abisse uskuda või mitte.

Siiski on üks uskumus, millesse ka mina usun. Pooleldi lihtsalt sellepärast, et vahel õhtuti veidi oma tuju tõsta. Kui mõnel inimesel on õnnetalisman, siis minul on õnne kellaaeg. Nimelt alati, kui näen elektronkellal või arvutiekraanil kellaajana nelja kahte, siis sel täpsel kellaajal lausun ka mina mõttes oma salasoovid ning järgmisel päeval, kui tean, et õnne mul nüüd jagub, asun neidsamu soove täitma, sest ma usun, et iga mees on ikkagi oma õnne sepp. 

Ma ei taha väita, et sellised uskumused nagu ennist nimetatud sai, on halvad või neid ei tasuks uskuda, aga ma soovitaks teil uskuda ainult neid, mis teile head toovad.