Marrandi tõi need arvud ERRi saates Vabariigi Kodanik välja näitamaks, et praegune vene kriis ei ole põllumajandusele sama ohtlik kui eelmine vene kriis.

Konjunktuur on viimastel aastatel olnud Marrandi sõnul piimatootmisele hea. "On saanud müüa, kaupa on ostetud, on saanud teenida," lausus Marrandi. Müüdi mitte vaid Venemaale ja Ukrainasse, aga ka Mailaisiasse, Araabiamaadesse ja mujale. Piimaturg oli kasvav turg.

"Vene turu ärakukkumine oli valus, aga toidutootja tuleb sellest välja," lausus Marrandi, kelle sõnul on Venemaal endiselt suur puudujääk piimatoodetest, ennustatakse nõudluse kasvu Venemaal näiteks juustu järele, aga nõudlus piimatoodete järele kasvab kogu maailmas.

"Kõrge piima hind ei ole iseseisvuse kõrval midagi. Ilma iseseisvuseta ei ole piimahinnaga midagi teha," ütles Marrandi.

Majandusanalüütik Ruta Arumäe sõnul pole Euroopa sanktsioonide mõju Venemaale kiire, senised sanktsioonid on kehtestatud pikaajalise arengu takistamiseks. Need takistavad investeerinuid naftatööstusesse ja piiravad pankade finantseerimist. Nüüd planeeritakse ka naftatootjate sanktsioone.

Ta pakkus, et Venemaa majandusele hakkab kriis mõju avaldama järgmisel aastal. Vene riik peab sanktsioonide tõttu oma rahareserve kiirelt kulutama. Seni on Vene riigil ja ettevõtetel märkimisväärsed reservid, mida tuleb hakata kiirelt kulutama, sest ligipääs rahvusvahelistele finantsturgudele on piiratud.