NATO nõuab Afganistanilt valimistulemuste kindlaks tegemist ja julgeolekulepet
NATO tippkohtumist plaaniti pikka aega ette Afganistani sõjalise missiooni lõpu ja nõuandvasse rolli jäämise tähistamisena, kuid endiselt lahtised presidendivalimiste tulemused Afganistanis on asja keerulisemaks muutnud, seadnud ülemineku kahtluse alla ning tekitanud võimaluse, et aasta lõpus peavad Afganistanist lahkuma kõik NATO sõjaväelased.
Valitseb suur ebakindlus selle üle, kas afgaanid suudavad uue presidendi ametisse panna ning alla kirjutada julgeolekulepingule, mida USA ja tema liitlased vajavad, et vägesid Afganistanis hoida, vahendab Associated Press.
NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen hoiatas, et Afganistani juhtidel ei ole palju aega presidendivalimiste lõpptulemuse selgeks tegemiseks ja lepingu sõlmimiseks. Liitlased on Rasmusseni sõnul valmis andma abi ja sõdureid ning saavutavad eesmärgiks võetud 4,1 miljardi dollari taseme Afganistani julgeolekujõudude rahastamisel, kuid mõnesid lõplikke poliitilisi otsuseid ei saa langetada enne, kui poliitiline patiseis Afganistanis lõpeb.
Ilma kokkuleppeta ei saa Rasmusseni sõnul olla mingit Afganistani missiooni.
6. aprillil toimunud Afganistani presidendivalimistel jõudsid teise vooru kaks kandidaati Mõlemad kutsusid aga oma vaatlejad tagasi valimistulemuste ülevaatamise auditilt, mille eesmärk oli võitja selgekstegemine. Auditi lõpptulemusi oodatakse millalgi järgmisel nädalal.
USA kavatseb Afganistani jätta 10 000 sõdurit, kes peaksid afgaane nõustama ja tegelema terrorismivastaste missioonidega. 2015. aasta lõpuks jääks neist alles pool. Pärast 2016. aastat jätaks USA Afganistani vaid tuhat meest.
NATO riigijuhid kinnitasid tippkohtumisel oma pühendumust Afganistani missioonile ning toimus lühike tseremoonia 13 aastat kestnud konfliktis hukkunud sõjaväelaste austamiseks.
