Vseviov "Novorossijast": Putini ütlusi kommenteerida pole mõtet, tuleks keskenduda tema tegudele

Ajaloolane David Vseviov ütles Delfile, et mõiste "Novorossija" tähenduste üle ei ole mõtet spekuleerida, sest loeb hoopis Vene presidendi Vladimir Putini reaalne tegutsemine konfliktipiirkonnas.

Putin on hiljuti Ida-Ukraina konfliktialade kohta võtnud kasutusele nimetuse "Novorossija" (Uus-Venemaa), kui ta viitas separatistidele kui "Uus-Venemaa" sõduritele. Maailmas on küsitud, kas Venemaa vihjab pigem sellele, et tahab Ida-Ukrainast teha eraldi riiki, või sellele, et näeb piirkonda Venemaa osana, nagu läks Krimmiga.

Ajaloolane David Vseviov ütles, et Putini pidevalt muutuvate ja mitmetähenduslike sõnavõttude üle pole mõtet pikemalt mõtiskleda, vaid keskenduda tuleks tema tegudele. "Üks päev öeldakse, et miski on, siis öeldakse, et seda pole, me näeme seda kogu aeg, alates Krimmist. Teod räägivad enda eest. Kuidas me seda asja nimetame, sel pole mingit tähtsust minu arvates," märkis ta.

Ta möönis, et tegu on küll teatava semantilise märgiga, sest "Novorossija" kannab teist tähendust kui Ukraina ja selle kasutuselevõtuga antakse meile teada, et Ida-Ukraina alad pole enam Ukraina territoorium.

Samas on Vseviovi hinnangul raske Putini mõtteist aru saada. "Mõni tund hiljem võib-olla pressiesindaja teatab, et mõeldakse hoopis muud ja keegi ei kujuta ette, et see territoorium võiks olla Ukrainast eraldi - käib selline mäng, pinnase sondeerimine," pakkus ta.

"Mõned aastad tagasi reageeris Eesti igale Vene välisministeeriumi ametniku väljaütlemisele, kuid sellel ei ole samamoodi mõtet," lisas Vseviov.

Mis puutub aga Venemaa viimaste päevade tegevusse Ukrainas, siis ajaloolase sõnul pole enam kahtlust, et tegu on puhtakujulise agressiooniga. "Ja see ei alanud nädal tagasi, vaid Krimmi annekteerimisega," rõhutas ta.

Aga miks lääs tervikuna ikka selle agressiooniks või sõjaks nimetamises kõhkleb? "See on see, millega me ennast rahustame, nimetades karu otiks ja hunti soeks," arvas Vseviov.