Lugeja arutleb: kas me ikka elame e-riigis, kui me internetis haridust ei saa omandada?
Kaks lehte, millest seal juttu oli, tunduvad üsna asjalikud. Endale sobivat kursust ma sealt küll ei leidnud. Suurteks plussideks pean, et õppimine on tasuta ja et ei nõuta mingit eelnevat asjakohast haridust.
Õppida saavad kõik, kellel selleks soovi on ning kes inglise keelest aru saavad. Kursuse edukal läbimisel saab ka vastava dokumendi. Kursuste valik on lai.
Eestikeelseid e-õppe koolitusi oli guugeldades vaid käputäis. Ka neid, mille eest tuleb tasuda. Seoses kõige sellega tekkis küsimus: kas me ikka elame e-riigis? Pea kõik tähtsad asjad saab tänu internetile aetud.
Kas siis haridus ei olegi tähtis? Väga paljudel inimestel on haridustee erinevatel põhjustel katkenud ning võimalus seda läbi interneti jätkata oleks neile suurepärane võimalus, kui mitte ainus tee.
Pidevalt muudetakse haridussüsteemi, ehk oleks juba aeg rohkem e-õppele keskenduda? Sellist süsteemi võiks rakendada näiteks täiskasvanute gümnaasiumides, ametikoolides ning enesetäiendamise kursuste puhul.
Usun,et huvilisi oleks hulgaliselt. Ka Aaviksoo on sel teemal Õpetajate Lehes sõna võtnud. Nii et lootust on, et varsti saab ka sel moel end harida.
