Metsaülikooli avas Käärikul arutelu kunsti mõiste muutumisest ajas

Tänavune Metsaülikool, mil teemaks „Kunstid – parim enne möödas?“, sai eile õhtul avapaugu kunstiteadlase Jaak Kangilaski ülevaatega kunsti mõiste ajaloost ja sellest, kuhu on meie arusaamine kunstist ja selle tähendusest jõudnud tänaseks.

Tänavu arutavad Metsaülikoolis erinevate eluvaldkondade esindajad Käärikul viie päeva jooksul süvitsi Eesti ühiskonna ja kunstide sidustumist, probleemkohti ja vajadusi.

"Jutuks tulevad nii kultuuri rahastamine, kunstiharidus kui kunsti seosed poliitikaga, samuti arutatakse kultuuritarbimist ja Eesti kunsti ekspordiga seonduvat," loetles Metsaülikooli juhataja Triin Käpp.

Näiteks Tõnu Viik, Märt-Matis Lill, Eero Epner, Roomet Jakapi ja Marek Tamm püüavad leida vastuseid küsimustele, mis on kunsti eesmärk ja millist kunsti on Eestile vaja?

Kunstist ja poliitikast kõnelevad Urve Tiidus, Kaarel Tarand ja Urve Eslas.

Kunstist ja kapitalist räägivad Robert Kitt, Armin Kõomägi, Olavi Laido ja Maarja Oviir-Neivelt. Kunstist ja haridusest Mart Laidmets, Peep Lassmann, Signe Kivi ja Anzori Barkalaja.

Veel saavad sõna Vano Allsalu, Karl-Martin Sinijärv, Marju Lauristin, Ott Karulin, Jan Kaus, Olesja Rotar, Jorma Sarv, Maria Arusoo, Marje Lohuaru.

Kokkuvõtvalt võib avapäeval esinenud Kangilaski hinnangul öelda, et kaunite kunstide ehk fine arts süsteem on tänaseks muutunud oluliselt tolerantsemaks erinevuste suhtes, samal ajal aga on toimumas kõrg- ja popkultuuri lähenemine. Fine arts süsteem on popkultuuri osalt assimileerinud.

Kangilaski rääkis, et selge vastandumine teljel avangrad versus kitš, mille vahele ei mahu midagi, enam ei kehti. Popkultuur on tema sõnul omaks võtnud kaunite kunstide elemente, näiteks autentsuse väärtustamise.

Mõistete nihkumine ja kokkusulamine on toimunud ja toimub ka edaspidi. Sellega on kunsti mõiste täna suuremate muutuste ees kui viimase 200 aasta jooksul.