"Soome eripära on selles, et neid võetakse vastu mõlema osapoole juures. Nii oli see ka Vene-Gruusia sõja ajal. Niinistö käis ju ka Ukraina presidendi Petro Porošenko juures. See on soomlaste oskus," kommenteeris Eesmaa.

Ajalooliselt on Soome välispoliitikas ilma teinud näiteks president Martti Ahtisaari (president 1994-2000), keda usaldati vahendajana Balkani konfliktide ajal. "Sellega saavad hakkama väga vähesed," tõdes Eesmaa. Samuti 1956-1982 presidendi ametit pidanud Urho Kekkonen, kes astus olulisi samme, silumaks Nõukogude Liidu ja Soome vahelisi suhteid ajal, mil Soomet nähti idas veel sisuliselt vastasleeri edendajana. Eesmaa sõnul on kõik neile järgnenud presidendid sarnast lepitusliini ajanud.

Samas on ka NATO-debatt Soomes Ukraina sündmuste foonil praegu elavnenud. "Natukene üle veerandi soomlastest pooldab liitumist, suuresti seoses sündmustega Ukrainas. Aga rohkem inimesi on Soomes neid, kes ei poolda liitumist. Selgemini on oma arvamuse öelnud erakonnad - Rahvuslik Koalitsioonipartei on aastaid rääkinud, et NATO ei ole saatanast," rääkis Eesmaa.

Vene-Soome erisuhtest on tema sõnul kasu kindlasti ka meile, sest Eesti jaoks on tähtis, et naabruses valitseks võimalikult pingevaba õhkkond. "See, et Soome-Vene suhted on olnud aastaid head, on hea ka Eestile," kinnitas ta.

Samas möönis ta, et paljudele eestlastele ilmselt Venemaa-sõbralik poliitika ei meeldi, aga see on soomlaste valik. Samas on ka nemad tuhandeid inimesi relvaga sõdides kaotanud. "Soomlased teavad, mida tähendab tõsine konflikt Venemaaga," kinnitas ta. "See on pannud neid aru saama, et relva jõul isegi nii vapper rahvas nagu soomlased siiski kõike ei suuda," arvas ta.

Niinistö kohtus Vene presidendi Vladimir Putiniga reedel Sotšis. Ta ütles, et kohtumise õhkkond oli positiivne ja lepiti kokku, et avalikku diskussiooni on Ukraina teemadel vaja edasi pidada.