Rahvusvaheline Punane Rist tegutseb katastroofipiirkondades oma käitumiskoodeksi järgi
Rahvusvaheline Punane Rist on koostanud käitumiskoodeksi, et tagada kõrged käitumisstandardid ning säilitada abiandmisel sõltumatus ja efektiivsus. Relvastatud konflikti puhul tuleb selle klausleid tõlgendada ja rakendada vastavalt rahvusvahelisele humanitaarõigusele.
1 Humanitaarkohustused on esikohal
Õigus saada humanitaarabi ja seda anda on fundamentaalne humanitaarpõhimõte, mis peab laienema kõigi maade kõigile kodanikele. Katastroofile reageerimise peamine motivatsioon on leevendada inimkannatusi. Humanitaarabi andmine ei ole erapoolik ega poliitiline akt.
2 Abi antakse vaatamata selle saajate rassile, usutunnistusele või kodakondsusele ning ilma igasuguste vaenulike eristamisteta. Abiandmise prioriteete arvestatakse ainult vajaduse alusel
Inimkannatusi tuleb leevendada, kus iganes neid avastatakse, elu on väärtuslik kõigis maa osades. Abi antakse vastavalt kannatuste suurusele.
3 Abi ei kasutata mingi kindla poliitilise või usulise seisukoha edastamiseks
Abi ei tohi sõltuda sellest, kas selle saajad toetavad abiandjate seisukohti.
4 Tuleb püüda mitte käituda riigivõimu välispoliitika tööriistana
Mitte kunagi ei tohi teadlikult või ettevaatamatusest lasta ennast kasutada poliitiliselt, sõjaliselt või majanduslikult tundliku informatsiooni kogumiseks valitsustele või muudele organitele, mis võib teenida muid eesmärke peale humanitaarsete. Samuti ei tohi tegutseda doonorvalitsuste välispoliitika instrumendina. Et säilitada sõltumatust püütakse vältida sõltuvust ühest rahastamisallikast.
5 Austatakse kultuure ja kombeid
6 Katastroofile reageerimine püütakse üles ehitada kohalikele võimekustele
Kõigil inimestel ja kogukondadel, ka neil, mida on tabanud katastroof, on võimekused ja nõrgad kohad. Kus võimalik, seal tugevdatakse neid võimekusi, palgates kohalikku personali, ostetakse kohalikku materjali ja kaubeldakse kohalike firmadega.
7 Tuleb leida viisid abiprogrammist kasusaajate kaasamiseks abiandmise juhtimisse
Abi ei tohi kunagi peale sundida. Efektiivse abi ja kestva rehabiliteerimise saavutab kõige paremini, kui need, kes peaksid kasu saama, on kaasatud abiprogrammi koostamisse, juhtimisse ja elluviimisse.
8 Abi peab püüdma vähendada haavatavust tulevastele katastroofidele ja vastama põhivajadustele
Kõik abiaktsioonid mõjutavad pikaajalise arengu väljavaateid kas positiivselt või negatiivselt. Tuleb püüelda abiprogrammide poole, mis vähendavad nendest kasusaajate haavatavust tulevastele katastroofidele ja aitavad luua kestlikke elustiile. Püütakse minimeerida ka humanitaarabi negatiivset mõju, et ei teksiks sõltuvust välisabist.
9 Vastatada tuleb nii nende ees, keda püütakse aidata, kui ka nende ees, kellelt võetakse vastu ressursse
Kogu suhtlemine doonorite ja abisaajatega peab olema avatud ja läbipaistev.
10 Oma informatsioonis, väljaannetes ja reklaamis tuleb kujutada katastroofi ohvreid väärikate inimolenditena, mitte lootusetute objektidena
Kunagi ei tohi kaotada austust ohvri kui võrdse partneri vastu. Katastroofist tuleb anda objektiivne pilt, kus tuuakse esile ohvrite võimekused ja püüdlused, mitte ainult nende nõrkused ja hirmud. Tuleb vältida võistlemist teiste abiagentuuridega meediakajastuse eest.
