Avalikku korra rikkumisi esines ligi kolm korda rohkem kui juunikuus, mida selgitab juuli hea rannailm, mis on tippajal toonud veemõnusid nautima kümneid tuhandeid inimesi. Kõige rohkem ehk 13 000 suvitajat võis kokku lugeda Pirita rannas juuli eelviimasel nädalal, Pärnu rand jäi maha vaid paari tuhande võrra väiksema külastajate arvuga.

Kõige enam pakkusid avaliku korra rikkujatest rannavalvuritele tööd inimesed, kes olid tulnud randa klaastaara (2337), loomade (305) või keelatud ujuvvahenditega (183). Ehkki 1. juulist seoses seadusmuudatusega, mis lubab avalikes kohtades alkoholi tarbida, rannavalve enam joobes isikute üle otseselt arvet ei pea, on selgelt näha klaastaara kasutamise kasvu ning ka sellest tingitud lõikehaavade tohterdamist. Kõige enam tekitas klaastaara probleeme Stroomi rannas (1276).

Loomadega armastatakse enim tulla Tallinnas Stroomi (58) ja Kakumäe (49) randa, Tartus aga Anne kanali äärde (46). Vargusjuhtumeid fikseeriti randades 8 korral, neist 7 leidsid aset Stroomi rannas ja üks Harku järve ääres. Keelatud ujuvvahendeid kasutati kõige enam Kakumäe (79) ja Stroomi rannas (25). Tartus Anne kanalis ning Emajõe linna- ja vabaujulas tuli igapäevaselt tegeleda lisaks üleujujatega.

Rannas kaduma läinud lapsi ja vanemaid aitas G4S Rannavalve uuesti omavahel kokku viia 119 korral. Kõige enam kipuvad lapsed vanemaid silmist kaotama ja ka vastupidi suuremates randades – Pärnu rannas juulikuus 46 ja Stroomi rannas 40 korral. Rannavalve paneb südamele, et rahvarohketes randades küsitaks rannavalvelt spetsiaalne käepael, kuhu saab üles märkida vanema kontaktandmed.

Joobes ujuja teeskles uppumist

Esmaabi tuli juulis samuti osutada kordi enam kui juunis. Kõige rohkem tuli tohterdada lõikehaavu (134) ja marrastusi (98), ent muret tegid ka torkehaavad (34) ja nihestused (22). Neljal korral oli tegemist päikesepõletusega ning sama palju tuli ette peatraumasid. Kiirabi sekkumist vajavad traumad olid mõnelgi korral seotud suviste pallimängudega, kuid ka alkoholi tarbimisel oli oma osa.

Suuremates randades tuli rannavalvel aeg-ajalt ohjeldada alkoholi tarvitanud seltskondi ning keelitada selgelt joobetunnustega inimestel vette minemast. Ka üks juulis uppumisohust päästetud isik oli tarvitanud alkoholi ning otsustas lihtsalt teeselda uppumist. Selline olukord on eriti ohtlik, kuna joobes isiku reaktsioonid on aeglasemad ning päris ohu tekkimiseks ei ole palju juurde vaja, lisaks võtab selline tegevus tähelepanu teistelt rannalistelt.

Kui suurema osa rikkumistest lahendas G4S omal jõul, siis 13 korral oli vajalik politsei sekkumine. Kiirabi kutsuti välja kokku 10 korral. Lisajõude patrullekipaaži näol kutsuti randadesse 7 korral. Kõige enam rikkumisi registreeriti Põhja-Eestis Stroomi rannas (1475) ning Lõuna- ja Kesk-Eestis Tartus Emajõe linna- ja vabaujulas (343). Suurematest randadest pandi kõige vähem rikkumisi toime Pärnu rannas (72).