Kodus oleme arutanud, et kas selline idiootne olukord jääbki kestma, kus eksmees kõik perekondlikud sündmused ise ära külastab. Mehel on hea ettekääne ka: on ta ju siiski lapse isa ning lapsega koos saab ta igast uksest sisse. Samal ajal kükitame meie kodus ega julge sugulaste juures nägu näidata, sest musterisa on seal juba ees.

Pärast lahkuminekut oma eelmisest suhtest jäin ka mina naise perekonda mõnevõrra taga igatsema. Nende aastate jooksul olime üsna lähedaseks saanud ning äi hoidis mind väga. Hommikuti meisterdas meile ikka juustu ja tomatiga võileibu ning uhas sinna enda maitse järgi vahvalt soola ja pipart peale. Südantsoojendav oli hommikul köögist selline võileivataldrik leida. Mu oma isa ei ole kunagi sellist hoolivust üles näidanud.

Samal ajal annan mina endale aru, et eksnaine on eluga edasi läinud ning minul tema pere juurde enam asja ei ole. Äärmiselt ebameeldiv oleks, kui mina pidevalt nende juures istuks ning uuel mehel perekonda sisseelamise enam kui keeruliseks muudaks. Võetakse ju uut inimest ikka kui sissetungijat ja toimiva peresuhte lõhkujat.

Hetkel ootamegi, millal naise eksmees omale uue silmarõõmu kõrvale leiab. Ehk ta koos uue naisega ei hakka jätkuvalt eelmise pere sündmustele sisse sadama. Arvestades selle mehe aju ehitust, ei saa seda võimalust siiski välistada.