Lõssenkovi sõnul on Spektri näol tegemist Baltimaade uudisteportaalide võrgustiku Delfi projektiga, mille algatajaks on Delfi Läti allüksus. Delfi otsustas asutada venekeelse väljaande Venemaa auditooriumile ja sisulise osa juhtimiseks kutsuti projekti juurde Lõssenkov.
Projekt on Lõssenkovi sõnul mõeldud nii Venemaale kui ka Balti riikide venekeelsele elanikkonnale, sest ei ole võimalik üht osa auditooriumist teisest eraldada, ennekõike orienteerutakse siiski Venemaale. See on seotud sellega, et Venemaal on viimasel ajal suletud palju küllaltki häid väljaandeid ning on tunne, et sealne informatsiooniväli on mõnevõrra hõredaks muutunud. See tunne tõukaski Delfit sellist eksperimenti tegema ja alustama projekti, mille raames arutatakse venemaalaste elu ja nende jaoks tähtsaid sündmusi Venemaa piiri tagant. Eesmärk on Lõssenkovi sõnul professionaalne ja kvaliteetselt tehtud ajakiri. Esikohal peab olema ajakirjaniku kvaliteetne töö ja ajakirjandusliku materjali kvaliteet.
Delfi arvas Lõssenkovi sõnul, et Venemaa piiridest väljaspool viibides on professionaalse ajakirjandusliku materjali tootmine lihtsam. Sel juhul on väljaandele tõelist survet avaldada mõnevõrra raskem.
Lõssenkov teeb väga lähedast koostööd Läti venekeelse Delfi peatoimetaja Anatoli Goluboviga, aga ka Delfi lätikeelse versiooni peatoimetaja Ingus Bērziņšiga. Ta arvab, et hakkab suhtlema ka teiste Delfi versioonide juhtidega.
Esialgu vastutab Spektri sisu ees vaid üks inimene – Lõssenkov ise. Spektri ümber on aga tema sõnul juba kogunenud teatud kollektiiv või pigem autorite grupp, kes on juba alustanud väljaandele kirjutamist. Ka edaspidi üritatakse ligi meelitada huvitavaid ja mõtlevaid inimesi. Lugusid püütakse hakata tegema kõige erinevamates žanrides.
Mingeid kindlaid külastatavuse eesmärke ei ole Lõssenkovile seatud. Esimesel päeval pärast alustamist külastas Spektrit üle 20 000 inimese. Sellele aitas kaasa Galina Timtšenko kolumn, mille ümber tekkis ažiotaaž.
Lõssenkov ise oli kõige viimase ajani portaali Lenta.ru korrespondent Balti riikides ning on Lenta.ru-s veetnud märkimisväärse osa oma ajakirjanduslikust karjäärist. Pärast Galina Timtšenko (Lenta.ru peatoimetaja 2004-2014 – toim.) vallandamist lõpetas ka tema sinna kirjutamise. Ja siis tehti talle ettepanek Delfist. Venemaalt lahkus Lõssenkov umbes seitse aastat tagasi, kui temast sai Lenta.ru väliskorrespondent. Alguses elas ta Horvaatias ja siis Balti riikides.
Venemaalt sõitis Lõssenkov ära ilmselt samadel põhjustel, miks lahkutakse nüüd. Töötamine muutus keeluliseks, elu Moskvas on raske. Kolme lapsega on palju mugavam elada mitte suurlinnas, vaid rahulikumas kohas. Otseselt poliitiliseks Lõssenkovi emigratsiooni nimetada ilmselt ei saa, langesid kokku professionaalsed ja isiklikud põhjused.
Lõssenkovi on imestama pannud, kui suur toetus on Baltimaade venekeelse elanikkonna hulgas Vene võimude poliitikal. Osalt võib seda tema sõnul seletada sellega, et mingi osa venekeelsest elanikkonnast peab end rõhutud olukorras olevaks, Venemaad võetakse aga esivanemate maa, liitlase ja vastukaaluna. Loomulikult on oma sõna öelda Vene televisiooni mõjul.
Ärevat juttu selle kohta, muu hulgas lääne meedias, et kui Balti riikide venekeelne elanikkond palub Moskvalt kaitset, võib Moskva seda ka anda, peab Lõssenkov enam kui fantastilisteks.
Vene meediakanalite kohta ütleb Lõssenkov, et neid on juba füüsiliselt vähemaks jäänud. Samal ajal on tekkinud tohutult informatsioonilist pahna. Kui varem piisas sündmustega kursis olemiseks ühest-kahest allikast, mis võttis vähe aega, siis nüüd tuleb selleks, et aru saada, mis toimub, kulutada mitu tundi. Lõssenkov leiab, et kuigi on olemas mõned meediakanalid, näiteks Slon või Vedomosti, mis seisavad edukalt sellele kaosele vastu, teeb sellise samba nagu Lenta.ru langemine informatsiooniruumi Venemaal hõredaks.
