Tuli leida pikk redel ja töömees, et avada kõrgel lae all asuv aken, ning kulus oma 3-4 tundi, enne kui tuvi taastus ning oskas lõpuks lahkuda.

Sama päeva jooksul üritasid ruumidesse siseneda lausa kõndides (juba vahepeal suletud, kuid liikumise peale avanevatest ustest): ühel korral veel üks tuvi, ning kolmel korral kajakahakatis, kes oli ise kalkunisuurune ega osanud inimest üldse karta ega vist ka lennata veel! Viimane ei tahtnud kõrvale astuda isegi siis, kui teda jalaga nügida. Kui tõukasid trepi poole, sai veel pahasekski ning üritas nokaga säärde lüüa!