Politsei pressiesindaja Päivi Marjaana Tirkkonen ütles Delfile, et politseile teadaolevalt toodi laupäeva õhtul kaldale uppunud mees. Kiirabitöötajad suutsid mehele küll elu sisse puhuda ning ta viidi haiglasse, kus ta siiski suri.

Tirkkoneni sõnul ei olnud hukkunud mehel nõuetekohast sukeldumiseks ette nähtud varustust, kuid kuna tegu on kvalifitseeritud õnnetusjuhtumina, siis ei ole selge teise, ellujäänud mehe varustuse olemasolu.

Delfile teadaolevalt oli ellujäänud mehel aga siiski olemas mingisugune sukeldumisalane sertifikaat ning mehed olidki karjääris õppesukeldumist teinud.

Sukeldumisklubi Maremark instruktor Alo Toom ütles Delfile, et kui tõepoolest üks meestest oli sertifitseeritud sukelduja, siis on tegu äärmiselt tõsise juhtumiga sukeldumisvaldkonnas, sest kedagi teist sukelduma viies peab olema juhendajal nõuetekohane profilitsents või siis mõlemal sukeldujal vähemalt hobisukelduja litsents.

"Küsimus ongi selles, et kui üks neist oli sertifitseeritud, siis mis kvalifikatsiooni ta omab. Sukeldumise ohutuse tagamiseks on kehtestatud standardid, mille järgi antakse koolituse läbides sertifikaadid. Need algavad hobisukeldujast ja lähevad instruktorini välja. Seega see, kellel ei olnud sertifikaati, võis tegelikult minna vette vaid vastavat kvalifikatsiooni omava inimesega," rääkis Toom Delfile.

Seda, mis võis aga sukeldujatega vee all juhtuda, ei oska Toom arvata, kuna ainuüksi esmase sukelduskoolituse käigus räägitakse viis tundi võimalikest ohtudest. "Nagu ka autorooli ei tohi lubadeta inimesele üle anda, ilma et endal oleks autosõidu õpetaja paberid – on ka sukeldumisega", lisas Toom.

Sukeldumisinstruktori sõnul võetakse selliseid fataalseid juhtumeid sukeldumisringkondades äärmiselt tõsiselt ning kui juhtumiga on seotud mõni sukeldumisklubi liige, siis kindlasti küsivad vastavad organid põhjalikke selgitusi.