Mina tõin selgitusena välja, et ilmselt ei ole need mehed ka kodus näinud ema austavat käitumist isa poolt. Kui isa koduseinte vahelt üldse leida võiski. Vene peremudeli järgi nii kergelt oma perest lahti ei öelda ning uut õnne mujalt otsima ei joosta. Kui mees on naise valinud ja lapsed saanud, siis ta need ka üles kasvatab ning eeskuju annab.

Edasi läks teema vene rahvusest mehe temperamendi ja armukadeduse peale. Viisakas on mees küll ja kannab oma naist kätel, kuid iga võõrast pilku tõlgendab väga dramaatiliselt. Vana legendi kohaselt levib eestlaste seas ikka veel uskumus, et vene peres käib palju selgitamist käte abil. Isegi ütlus on selline: "Kes lööb, see armastab." Keskmisele eurooplasele on aga igasugune füüsiline vägivald vastumeelne. Seevastu talub keskmine eurooplane kenasti vaimset terrorit ning leiab õigustusi, miks ise seda armsamale pakkuda ning tihti ka vastu saada.

Eesti mehe mühaklikkuse teemadel naisega edasi arutades küsisin kiirelt, kas ta mind ikka peab viisakaks. Sain õnneks jaatava vastuse, kuna pean naisi siiski õrnemaks pooleks ja annan neile alati teed uksi avades ning püüan ka mujal abiks olla. Oma kodus ma erilist naiste kätelkandmist küll ei näinud, kuid olen sellest alati lugu pidanud.

Kõlab ju ingliskeelne ütluski paljulubavalt: "Happy wife, happy life." Eestikeeli siis: õnnelik naine tagab õnneliku elu. Hoidkem rohkem meie naisi, et nad ei peaks pagema mühaklike eesti meeste eest kodumaalt minema, uut õnne otsima!