Islamikalifaat võttis sihikule Bashar al-Assadi
Ekspertide sõnul on hukkunute arvu kasvu taga oluline muutus kodusõja olemuses. Juba ammu ei võitle opositsioon ühiselt Bashar al-Assadi režiimi vastu, vaid on asunud ka üksteist võitlusväljal ellimineerima. Islamiriik, mida varem tunti nime all Iraagi ja Levanti Islamiriik (ISIL) või Iraagi ja Süüria Islamiriik (ISIS), ning Süüria sõjavägi, kes mõlemad keskendusid varasemalt väiksemate nö konkureerivate rühmituste hävitamisele, asusid viimaks lahingusse ka üksteisega.
Islamiriik, kes paistis juunis silma vallutustega Iraagis, võttes hämmastava kiirusega enda kontrolli alla olulise osa riigist, tühjendades panku, vallutades naftalinnu ja kuulutades välja islamikalifaadi, on asunud edukalt enda kätte võtma olulist territooriumi ka al-Assadi vägedelt. Al-Qaida sidemetega rühmitus võttis ohvriterohke kahepäevase lahingu järel enda valdusesse Homsi lähedal asuvad Shaari naftaväljad, lüües kõikuma režiimi majandusliku jalgealuse.
Kõige selle keskel vannutati Süüria pealinnas Damaskuses 16. juulil pidulikul tseremoonial kolmandaks ametiajaks presidendiks aga taas al-Assad. Režiimi kontrollitavatel aladel toimunud valimistel toetas teda ametlikel andmetel suisa 88.7% süürialastest, kindlustades diktaatorile veel seitse aastat juhipositsioonil. Oma võidukõnes ei unustanud al-Assad demokraatia ihalejaid taas maha teha. "Süürlased, kolm aastat ja neli kuud on möödunud päevast, kui mõned karjusid "vabadus"," meenutas ta. "Nad tahtsid revolutsiooni, kuid teie olete olnud tõelised revolutsionäärid. Ma õnnitlen teid teie revolutsiooni ja teie võidu puhul."
Süüria kodusõda sai alguse, kui režiim surus jõuga maha demokraatia pooldajate demonstratsiooni 2011. aasta märtsis. Opositsioon hakkas seejärel tegutsema, et presidenti võimult kukutada. Meeleavaldustest arenes õige pea kodusõda, kui armee väejooksikud rajasid Vaba Süüria Armee.
