Mati Raidma: meil on spetsiifiline naaber ja peame seda arvestama, kui ehitame üles oma riigikaitset ja julgeolekupoliitikat

Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja Reformierakonna fraktsiooni liige Mati Raidma hinnangul on majanduslik seotus näiteks maagaasi, investeeringute või turismi näol viinud nii mõnegi riigi Venemaalt tuleva raha sõltuvusse.

Milline on teie seisukoht Prantsusmaa plaani suhtes müüa Venemaale dessantlaev Mistral?

Oli negatiivne ja jääb negatiivseks.

Kas Eesti kaitseväelaste osalemine missioonil Prantsusmaa kunagises koloonias Kesk-Aafrika Vabariigis tähendab, et Eesti toetab Prantsusmaa otsust müüa Venemaale dessantlaev?

Kindlasti mitte. Kui maailma julgeolekupilt oleks nii lihtsalt ja üks ühele seostatav, poleks täna ilmselt ka Eesti Vabariiki.

Milliseid samme on Eesti astunud selleks, et tehing ei toimuks?

Oma seisukohad on vastavad kõrged riigiametnikud ja valdkonna eest vastutavad poliitikud oma Prantsusmaa kolleegidele kindlasti edastanud ja see sõnum on kohale jõudnud. Kui palju see ettevõtlusmaailma protsesse muudab, on iseasi.

Kas Eesti on kaalunud oma kaitseväelaste koju toomist missioonilt KAVis?

Ei näe täna Mistrali tehinguga otsest seost ega vajadust eriotsuste jaoks Eesti osalemise katkestamiseks Euroopa Liidu rahutagamismissioonil KAVis.

Kuidas mõjutab Venemaa omandusse jõudev dessantlaev Eesti julgeolekut? 

Kui see või mõni teoreetilisest järgmisest laevast jääb baseeruma Vene mereväe Balti laevastikus, siis otseselt. Kui mitte, siis kaudselt. Kaitseplaanidesse sissekirjutatud võimalik sõjaline rünne merelt saab tõenäosuse osas sootuks teise astme. See omakorda mõjutab meie riigi sõjalise kaitse plaane ja valmisolekut.
 
Kuidas on Ukrainas toimuv mõjutanud Eesti julgeolekut?

Otseselt - paljuski ajalooks või tänase tõenäosuse osas luuludeks peetud asjad on taas reaalsed. Meil on spetsiifiline naaber ja peame seda arvestama, kui ehitame üles oma riigikaitset ja julgeolekupoliitikat.

Milliseid samme on Eesti astunud, et neid ohte vähendada?

Oleme NATOs ja liitlased on lähtuvalt situatsioonist reaalselt koos meiega.

Meie enda iseseisva kaitsevõime osas on riigikaitse laia käsitluse rakendamine täna töös. Uus riigikaitseseadus peab selgelt adresseerima Ukrainas nähtavaid julgeolekuriske nagu rahvusvahelise õiguse ignoreerimine, rohelised mehikesed, sissetoodavad separatistid ja relvatarned.

Oleme kindlalt hoidnud oma kaitse-eelarve tõusutrendis ehk 2% SKTst. Ja mis kõige olulisem - rahvas on mõistnud, et julgeolek ja riigikaitse on tõsised ning Eestile olulised teemad.

Mis mulje on jätnud teile Euroopa Liidu reaktsioonid ja sanktsioonid Venemaa suhtes?

Tuleb mõista, kui keeruline on kõigi liikmesriikide ühist seisukohta kujundada. Seda eriti situatsioonis, kus majanduslik seotus, olgu see gaas, investeeringud, turism või midagi muud, on nii mõnegi riigi viinud suurelt Venemaalt tuleva raha sõltuvusse. Eelneva valguses on Euroopa Liit olnud üle ootuste otsustav.