Toetusrühma esimehe Kalle Pallingu sõnul andis tänane koosolek olulist teavet trasside asjus.

"MTÜ Avalikult Rail Balticust tehtud ettepanekud trassialternatiivide lisamise kohta on kaalumist väärt lisaks juba töös olevate variantidele. Tehtud ettepanekud võimaldavad luua odavama, lühema ja sirgema suunaga trassi ning kõrvaldada seni pakutud trasside nn "paunad"," märkis Palling.

Pallingu sõnul tuleb ka uue variandi puhul teha valdades vajalik kaasamistöö, teavitus ja arvestused pakutud trassi maksumuse kohta.

Palling selgitas, et uute trassialternatiivide puhul on arvesse võetud nende minimaalset mõju elamupiirkondadele ja tööstuspiirkonnale. "Täna arutusel olnud alternatiivvariandid on suur samm edasi optimaalse trassi leidmisel. Seepärast on neid vaja toetada," ütles Palling.

Palling rõhutas, et tuleb suurima tähelepanuga suhtuda esile kerkinud pingetesse seoses raudteetrassi planeerimisega Harju- ja Raplamaal ja leida valdade vahel kompromisslahendus enne lõpliku otsuse langetamist valitsuse istungil. Sama oluline on ka selgitustöö valdades endis.

Komisjoni istungil kuulati ära majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi projektijuhi Anti Moppeli Rail Balticu ühisettevõtte loomisega seotud ülevaade.

Leeduga erimeelsustest ülesaamise järel on nüüd võimalik jõuda lähemal ajal ühisettevõtte ametliku moodustamise juurde, mille järel saab asuda Euroopa Liidu kaasfinantseerimise taotluse koostamise juurde. Selle esitamise tähtaeg koputab uksele ja on tuleva aasta veebruarikuus.

Palling pidas vajalikuks arutada veelkord Rail Balticuga seotud küsimusi toetusrühma koosolekul augusti lõpus.

Koosolekul osalesid keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, Harju maavanem Ülle Rajasalu, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi projektijuht Anti Moppel ning MTÜ Avalikult Rail Balticust esindajad, vahendas riigikogu pressiteenistus.