Enamik kriminaalmenetlusi alustati paragrahvi alusel, mis käsitleb narkootilise aine suures koguses käitlemist. 430-st sellisest uurimisest on veidi üle poole registreeritud Tallinna linnas.

„Õnneks ei saa kasvunumbritest järeldada, et narkokurjategijate hulk oleks Eestis hüppeliselt kasvanud. Oma loomult on narkootikumide käitlemine varjatud kuritegevuse liik ning valdavalt puudub selles ahelas kannatanu, kes toimuvast politseid teavitaks. Praeguse menetluste arvu kasvu taga näen politseinike pühendunud ja tulemuslikku tööd,“ märkis keskkriminaalpolitsei narkoüksuse juht Toomas Loho.

Sel aastal on oluliselt on kasvanud narkootikumi alaealisele edasiandmisega seotud uurimised. Kui mullu poole aastaga tegid politseinikud kindlaks 23 sellist juhtumit, siis tänavu on see hulk enam kui kaks korda suurem – 53.

„Alaealistele narkootikumide müüjate tabamine on kujunenud viimastel aastatel selgeks prioriteediks, millesse politsei panustab täie jõuga,“ rääkis keskkriminaalpolitsei juhtivkriminaalametnik Risto Kasemäe. „Lapsele narkootikumi edasiandmine on äärmiselt küüniline tegevus. Sisuliselt tagatakse sellega kestlik kuritegelik turg, andes võimaluse uudishimulikel noortel valesid valikuid tehes otsida uusi elamusi või põgeneda reaalsusest,“ lisas ta.

Selliste kurjategija tabamiseks loodi eelmisel aastal Põhja prefektuuri narkokuritegude talituses ka eraldi uurimisgrupp, kelle tööks on tabada kurjategijaid, kes müüvad narkootikume alaealistele.

Tänavu on oluliselt kasvanud ka konfiskeeritud narkootikumide kogus. Kui mullu konfiskeeris politsei aastaga ligi 134 kilogrammi narkootikume või nende valmistamiseks vajaminevaid lähteaineid, siis tänavu on see kogus juba poole aastaga rohkem kui kaks korda suurem - 284 kilogrammi.

Nii on kuue kuuga politsei narkoüksused kätte saanud ligi 49 kilogrammi amfetamiine, enam kui kaks kilogrammi kokaiini, ligi 112 kilogrammi GHB-d ja selle analooge, pea 16 kilogrammi kanepit, 250 grammi fentanüüli, 11 grammi hallutsinogeene ja 1,4 kilogrammi kokapõõsa lehti.