Neljapäevasel Euroopa Parlamendi istungil hääletuse läbinud Ukrainat ja Venemaad puudutav resolutsioon sai 497 saadikult tulnud poolthäälega rohelise tule. Poolthääletajate osas olid ka viis Eesti saadikut: Andrus Ansip, Kaja Kallas, Tunne Kelam, Marju Lauristin ja Indrek Tarand. Resolutsiooni vastu hääletas 121 saadikut, nende seas ka Yana Toom ning Läti skandaalne eurosaadik Tatjana Ždanoka.

Liberaalide fraktsiooni kuuluva Yana Toomi Eesti kolleeg, sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Marju Lauristin rõhutas Delfiga vesteldes, et iga saadik kommenteerib ise oma hääletust ja seisukohta ning nemad Toomiga omavahel vastuhääletamise tagamaadest rääkinud ei ole. Sellest hoolimata leidis Lauristin, et Toomi vastuhääl on tema fraktsiooni positsiooni arvestades erakordne.

„Hääletus oli suhteliselt üksmeelne ja selle resolutsiooni poolt. Resolutsioon ehitati ühiselt kõigi suuremate fraktsioonide – sotsiaaldemokraatide, Rahvapartei, liberaalide, roheliste – poolt. Neid, kes vastu hääletasid, oli suhteline vähemus ja enamasti kuulusid nad äärmusrühmadesse kas vasakult või paremalt,“ selgitas Lauristin. „Yana Toom kuulub liberaalide fraktsiooni ning liberaalide fraktsioon oli üks selle resolutsiooni esitajatest.“

Lauristin lisas, et fraktsioonid tegutsevad üldiselt tervikuna ning näiteks sotsiaaldemokraatlik fraktsioon arutas omavahel eelnevalt tervikuna resolutsiooni läbi, tegi väga palju tööd, et sellesse resolutsiooni saaks sisse ka selged formuleeringud.

„Kõik suured fraktsioonid olid resolutsiooni tegemisega üksmeelel ja sõnastasid selle ühiselt koos, nii et selles mõttes on erakordne, et Yana Toom hääletas enda fraktsiooni vastu,“ ütles Lauristin.

Neljapäeval vastu võetud resolutsiooni näeb ette, et Venemaa peaks andma oma toetuse Ukraina pakutud rahuplaanile, austama relvarahu ning tagasi kutsuma oma palgasõdurid taganemiskoridori kaudu. Lisaks kutsuvad saadikud resolutsioonis ELi liikmesriike üles keelama relvamüüki Venemaale ja aitama Ukrainat gaasi varustuskindluse tagamisel.

Yana Toom põhjendas enda fraktsioonikaaslastele vastuhäält väitega, nagu oleks resolutsioon Venemaa suhtes liiga süüdistav ja tasakaalustamata: „Kuigi resolutsioonis on palju positiivset, on tekst tasakaalustamata ja võib jätta mulje, nagu valiks Euroopa Liit pooli relvastatud konfliktis, kus kõik osapooled peaksid olema põhimõtteliselt kriitika osalised.“