Uus pärimisseadus sunnib tahtmatult sugulastega suhtlema ja tekitab tülisid
Kui kadunukese lapsed saavad notarilt teate pärimismenetluse algatamise kohta ning kolme kuu jooksul pärandist loobumise kohta avaldust ei esita, on nad kõik pärijad.
Ühes peres olid lood sellised, et pereisa lahkus meie hulgast kaks aastat tagasi ning ta oli abielus kaks korda. Esimene abielu kestis lühikest aega, aga teine aastakümneid ja peres palju lapsi. Teine perekond teadis, et pereisal on esimesest abielust vaid üks laps, aga pärimismenetluse käigus selgus, et pereisal on veel üks laps, kelle olemasolust ei teatud midagi.
Üks lastest soovib korterit müüma hakata, aga nüüd on hulga pärijaid ja asi läks keeruliseks. Loodeti, et esimesest abielust sündinud laps ja ootamatult välja ilmunud laps esitavad pärandusest loobumise avalduse, aga seda nad ilmselt teha ei kavatse.
Nüüd hakati üksteisele sapiseid kirju saatma ning tüli on käes.
Arvata võib, et kui seadus oleks kohustanud kolme kuu jooksul esitama avalduse pärandist osa saamise kohta, et siis poleks avaldust kirjutatud. Nüüd on asi lihtsam, ära tee midagi ja võid päranduse saada.
Kas selline pärimisseadust natukene naljakas pole?
Tore on muidugi see, et sellise pärimisseaduse puhul otsivad kontakti ka sellised lähisugulased, kes pole omavahel kordagi suhelnud. Teisest küljest aitab see pärimisseadus sugulastele käkki keerata ja kätte maksta senise mittesuhtlemise eest.
Kui palju tülisid on uus pärimisseadus juba omadega kaasa toonud?
