“Suur saatan” abistab “kurjuse telge”
“Ühendriigid keskenduvad praegu peamiselt iraani rahva aitamisele sellega, mida nood vajavad,” ütles Valge Maja pressiesindaja Trent Duffy ajakirjanikele Texases, kus Bush jõulupühi veedab.
“USA poliitika jääb samaks,” kinnitas ta.
Kui 30.000 ohvriga 1990. aasta maavärina järel lükkas Iraan tagasi kõik rahvusvahelised abipakkumised, siis nüüd on president Mohammad Khatami öelnud, et abi on teretulnud kõikjalt, välja arvatud Iisrael.
Iraan sai ÜRO-lt kiita, et lubas välisriikide päästemeeskonnad reedese maavärina järel nii kiiresti riiki, tegemata erandit ka maadele, mida Teheran peab ebasõbralikuks.
Kagu-Iraanis Bami linna maatasa teinud maavärina ohvrite arv võib viimastel hinnangutel ulatuda 50 000-ni. See on viimase kümnendi rängim maavärin.
Washingtoni Brookingsi Instituudi Lähis-Ida uurija Shaul Bakhashi sõnul näitab Iraani otsus abi vastu võtta muutust suhtumises rahvusvahelisse kogukonda, kuid ei pruugi veel osutada soojematele suhetele USA-ga.
“See peegeldab laias laastus Iraani küpsemat suhtumist ülejäänud maailma,” sõnas Bakhash.
“See on märkimisväärne muutus, aga ma ei nimetaks seda murranguks. See on järjekordne samm Iraani püüetes normaliseerida suhteid rahvusvahelise kogukonna ja sealhulgas ka Ühendriikidega,” lisas ta.
Iraan lubas detsembris Euroopa Liidu mõjutusel ÜRO tuumainspektorid kontrollima oma tuumarajatisi, mida USA kahtlustab salaja tuumapommi valmistamises.
USA suhtub Iraani üldjuhul jäigemalt kui tema Euroopa liitlased. Bushi administratsiooni soostumine inspektorite saatmisega viitab Iraani-vastase hoiaku mõningale leebumisele.
USA, keda Iraani fundamentalistid nimetavad suureks saatanaks, katkestas Teheraniga diplomaatilised suhted pärast 1979. aasta Islamirevolutsiooni.
USA välisministeerium teatas, et aseministri Richard Armitage’i maavärinajärgne telefonivestlus Iraani alalise esindajaga ÜRO-s Mohammad Javad Zarifiga on haruldane, aga mitte enneolematu otsekontakt kahe riigi vahel.
