Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Anu Leps ütles Delfile, et inimkaubanduse kui eraldi kuriteoliigi väljatoomine meie karistusseadustikus on üpris uus - paragrahv hakkas kehtima 2012. aasta veebruarist.

"Inimkaubandus on keeruline kuritegu ning tihtipeale on see sõna juba segadusttekitav ja millest on inimestel raske aru saada, " rääkis Leps.

Inimkaubanduse juures on ministeeriumi hinnangul väga oluline sunnielement.

"Elus tuleb ette juhtumeid, kus inimene on raskustest tingituna olnud valmis mõneks neist tegevustest ja andnud oma nõusoleku," selgitas ta. "Mõista aga tuleb, et kui teised inimesed saavad selle pealt kasu, siis on ikkagi tegemist inimkaubandusega ning ekspluateerimisega nõus olnud inimene ikka ohver."

Lepsi väitel on justiitsministeeriumi rolliks hetkel esmajärjekorras inimkaubandust puudutava seadusandluse täiendamine. "Oleme aktiivselt kaasatud ka menetlejate ja teiste partnerite koolitamisse," ütles ta.

Nõuniku sõnul on samme juba astutud. "Juunis saatsime kooskõlastusringile Euroopa Nõukogu inimkaubanduse konventsiooni ratifitseerimise eelnõu, aasta tagasi võtsime Eesti õigusruumi üle Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlamendi inimkaubanduse direktiivi," loetles Lepsi.