Veebruaris, kui algas Krimmi kriis, koosnes Ukraina armee vaid 128 000 mehest, mis on kõigest kümnendik selle Nõukogude-aegsest suurusest. Lisaks sellele oli vaid väike osa neist võitlusvalmis, selgitas väljaandele endine Ukraina õhujõudude piloot ja julgeolekuanalüütik Oleksei Melnõk.

"Enamikku eristas tsiviilisikutest vaid riietus. Nad polnud treenitud ja nad olid halvasti varustatud," rääkis Melnõk. Relvastus oli aegunud ja eelarve korruptsiooni tõttu kokku kuivanud.

Üldiste standardite järgi ei ole Ukraina armee endiselt just heas seisukorras, aga mõned üliolulised muudatused on läbi viidud, mis on aidanud neile Ida-Ukrainas terrorismi-vastases võitluses pisut edu tuua: tuhandete vabatahtlike kaasamine, rahasüstid eraisikutelt - kelle seas ka näiteks üks Kiievi IT-ettevõtja, kes panustas 35 000 dollariga - ja jälitusdrooni ehitamine.

Abi on saabunud ka välismaalt: USA on viie kuu jooksul saatnud 23 miljonit dollarit. Viis miljonit sellest läks näiteks pimedas nägemise prillide, kaitseriietuse, kommunikatsioonivahendite ja toidu soetamiseks.

Toimunud on psühholoogiline nihe

Varustusest ja inimmassist veel olulisem on aga distsipliin. Ekspertide hinnangul on käsuliinid üle vaadatud ja toimunud on psühholoogiline nihe: kui ukrainlastest sõdurid ilmutasid kriisi algusajal kõhklusi kaasmaalaste pihta tule avamisel, siis nüüdseks on sellest üle saadud.

"Nad on psühholoogilisest barjäärist üle saanud. Pärast Maidani oli see barjäär ees, pärast sadade surma. Nad ei suutnud tulistada inimesi, eriti oma inimesi. Pärast vägede reformimist sai selgemaks, kes on omad ja kes vaenlased," selgitas Kiievis tegutsev sõjauuringute ekspert Mõkola Sungurovski.

Hiljuti valitud president Petro Porošenko nimetas ametisse ka uue kaitseministri ja uue sõjaväe ülemjuhataja.

Suur väljakutse ootab ukrainlasi aga alles ees: pärast separatistide laialiajamist Slovjanskist kogunesid nad Donetskisse, mis on miljonilinn ja kus nende jälitamine võib viia eriti ohtliku linnasõjani.