Nädala alguse kaheksandikfinaalides pidid Saksamaa koondislane Mesut Özil, nigeerlane Ahmed Musa, mitmed Prantsusmaa, Šveitsi ja Belgia mängijad ning kogu Alžeeria meeskond valima, kas järgivad oma usu nõudmisi ja mängivad Brasiilia kuumuses tippjalgpalli kogu päeva söömata ja joomata, vahendab Kansan Uutiset.

Arsenalis mängiv türgi päritolu Özil on veendunud moslem, kellel on kombeks alati enne mänge palvetada. Tervislikele põhjustele viidates teatas ta siiski, et jätab paastu vahele, kui Saksamaa kohtus kaheksandikfinaalis Alžeeriaga.

Ka Šveitsi mängijad ei paastunud enne, kui turniir nende jaoks läbi sai. Teisipäevases mängus Argentina vastu oli Šveitsi meeskonnas platsil kuus moslemit, enamik neist Kosovost ja Makedooniast pärit albaanlased.

Prantsusmaa ja Real Madridi ründaja Karim Benzema arvatakse seevastu paastuvat ka mängupäevadel, nagu ka Nigeeria ääreründaja Musa, kes lõi Argentinale kaks väravat.

Alžeeria meedia väitis enne mängu Saksamaaga, et bosnialasest peatreener Vahid Halilhodžić keelas mängijatel paastumise. Alžeeria jalgpalliliit lükkas selle väite ümber ja tuletas meelde, et Halilhodžić on ka ise moslem.

Osa alžeerlastest ilmselt paastus enne mängu, kuid mängupauside ajal joodi vett pärast päikese loojumist. Meeskonnaga kaasas olnud imaam tegi mängijatele erilise paastuplaani ja andis loa lükata paastu alustamist edasi seni, kuni mängud on läbi. Saksamaa võitis mängu Özili väravast lisaaja viimasel minutil.

MM-il osalenud Bosnia ja Hertsegoviina, Iraani ja Elevandiluuranniku mängijad said rahulikult paastu alustada, sest nende jaoks sai turniir läbi enne ramadaani algust.

Eelmisel korral langes ramadaan jalgpalli MM-iga kokku Mehhikos 1986. aastal, kui Alžeeria, Iraak ja Maroko pidid mängima alagrupimänge paastukuu viimastel päevadel. Alžeeria ja Iraak jäid oma alagruppide viimasteks, kuid Maroko võitis grupi, lüües Portugali pärast ramadaani lõppu peetud otsustavas mängus.

Paastumine või mittepaastumine on lõpuks iga sportlase oma otsus. Koraani järgi võivad haiged või reisil olijad paastu alustamist edasi lükata ja hüvitada selle vaestele süüa andes.

Araabia Ühendemiraatide jalgpallimeeskond loobus paastust 2012. aasta Londoni olümpiamängude ajal pärast seda, kui riigi kõrgeim usunõukogu tuletas meelde, et paast ei puuduta reisijaid. Euroopa tippliigades mängivad moslemid võivad samuti paastu katkestada, kui sõidetakse välismängule.

Kairo Al-Azhari ülikooli usuteadlaste nõukogu läks enne Londoni olümpiamänge sammu kaugemale ja teatas, et olümpiamängudel osalevad sportlased ei pea mängude ajal paastuma. Saksamaa mosleminõukogu on öelnud, et paast ei puuduta professionaalseid jalgpallureid.

Mitmed treenerid on aga paastumise ära keelanud. Egiptuse koondislane Amr Zaki pidi paastuma treeneri eest salaja, kui mängis Inglismaal Wiganis. José Mourinho tekitas pahameelt kui kritiseeris Milano Interi treener olles ghanalast Sulley Muntarit paastumise eest.

Maailmas on tänapäeval 1,6 miljardit moslemit – ligi neljandik maailma rahvaarvust. Miks tahab FIFA korraldada MM-i finaalturniiri ramadaani ajal, võtmata arvesse islamiusku mängijate tõekspidamisi ja tervist?

FIFA meditsiinilise uurimiskeskuse juht Jiří Dvořák ütles eelmisel nädalal, et ramadaani ajal paastumine ei nõrgenda mängijate töövõimet. Seda toetavad uuringud türgi ja tuneesia jalgpalluritega.

Päevasel ajal peaksid mängijad saama piisavalt und. Araabiamaades korraldatakse treeningud ja mängud ramadaani ajal üldiselt pärast päikeseloojangut.

Mõned uurijad tuletavad meelde, et jalgpall ei ole puhas kestvusala, vaid meeskonna tulemust mõjutavad ka paljud muud asjad. Paast annab paljudele moslemitele hingejõudu.

Ramadaan ei tule tingimata kahjuks ka kestvusele. Moskva olümpiamängudel 1980. aastal võitis 5000 meetris hõbemedali tansaanlane Suleiman Nyambui, kes samal ajal paastukuud veetis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid