Riigikogu asus kevadkoalitsiooni lubadusi täitma: alkoholi- ja tubakaaktsiis tõuseb, mitmed maksusoodustused kaotatakse
Kuna sügisel on vaja uut riigieelarvet koostama hakata, millesse saavad sisse kirjutatud ka mitmed uue koalitsiooni kulukad lubadused (lastetoetuste tõus, tasuta koolitoit gümnaasiumis, tööjõumaksude langetamine), tuleb riigikogul praegu agaralt töötada, et vastu võtta seadused, mis neile lubadustele katteallikad leida võimaldaksid. Eile tehti sellega jõudsalt algust.
Nii kiideti 56 poolthäälega (33 vastu) heaks valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- aktsiisiseaduse muutmise eelnõu ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise eelnõu, mis tõstab alkoholi, tubakatoodete ja maagaasi aktsiisimäärasid ning kehtestab biogaasile aktsiisivabastuse.
Alkoholi aktsiisimäär tõuseb seaduse kohaselt 2015. aastal 15%, ning 2016. aastal, 2017. aastal ja 2018. aastal 10%. Sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi tõstetakse 5% aastas alates 2016. aastast kuni 2018. aastani. Mõnevõrra enam kallinevad odavamad sigaretid, muutes need raskemini kättesaadavaks. Maagaasi aktsiisimäära tõstetakse 2015, 2016 ja 2017 aastal 20% aastas.
Samuti muudeti vedelkütuse erimärgistamise korda: tunnistatakse kehtetuks erimärgistatud vedelkütuse kasutamise õigus raudteeveol ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Seaduse kohaselt lõpetatakse kerge kütteõli erimärgistamine ning seega jätkatakse seaduse jõustudes vaid ühe erimärgistatud kütusega, milleks on eriotstarbeline diislikütus.
Seonduvalt kerge kütteõli erimärgistamise lõpetamisega tõstetakse kerge kütteõli aktsiisimäär diislikütuse aktsiisimäära tasemele. Isikutel, kellel kaob erimärgistatud kütuse kasutamise õigus, tuleb vana erimärgistusega kütus ära kasutada aasta lõpuks ja uuest aastast seda enam kasutada ei tohi, kuid ainsa erandina võib erimärgistatud vedelkütust kasutada kütmiseks kütteperioodi lõpuni, s.o 2015. aprilli lõpuni.
Ka palju poleemikat tekitanud firmaautode käibemaksu osas viidi lõpuks ellu muudatused: 56 poolthäälega (32 vastu, 1 erapooletu) kiideti heaks valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seadus, mis piirab sõiduautode omatarbe maksustamise asemel sõiduautode ostmisel ja kasutuslepingu alusel kasutamisel (sh rentimisel, liisimisel) ning nende tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel (mootorikütus, remont, hooldus jms) tasutud käibemaksu mahaarvamist. Seaduse eesmärk on riigikogu teatel maksustada sõiduautode kasutamist õiglasemalt, mis ühtlasi suurendab riigieelarve laekumisi.
Maksuameti halduskoormust vähendatakse
57 poolthäälega (31 vastu) kiideti heaks valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadus, mis vähendab maksu- ja tolliameti halduskoormust ning tagastusnõuete kontrollimisega seotud riigi rahalist riski. Maksukorralduse seaduses pikendatakse tagastusnõude kontrollimise esmast tähtaega seniselt 30-lt kalendripäevalt 60-le kalendripäevale. Pikem võimalik kontrolli periood rakendub kõigile tagastusnõuetele, sh enammakstud käibemaksu tagastamisele.
Enammakstud käibemaksu tagastusnõude kontrollimise maksimaalset perioodi lühendatakse, et selle kogupikkus (koos esialgse tähtajaga kokku 120 kalendripäeva) jääks samaks. Tagastusnõuete kontrollimisel ei muudetud maksu- ja tolliameti riskianalüüsi aluseid. Ka pärast muudatuste rakendamist täidab maksuhaldur enammakstud käibemaksu tagastusnõuetest 95% kuni nelja tööpäeva jooksul. Tagastusnõude täitmisel 60 kalendripäeva jooksul maksumaksja kasuks intressi ei arvestata.
Seaduse kohaselt avaldab maksu- ja tolliamet edaspidi oma veebilehel maksukohustuslaste (v.a füüsiliste isikute) tasutud riiklike maksude, kogumispensioni maksete ja töötuskindlustusmaksete summad ning lisaks eraldi tööjõumaksude summa. Seadus sätestab, et üldjuhul ei tule revidendil enam koostada revisjoniakti, kui revisjoni käigus ei avastata maksukohustust muutvaid asjaolusid. Maksuhaldur koostab revisjoniakti maksukohustuslase taotlusel. Seaduse kohaselt pärandvaraga seotud maksuvõlalt intressi pärandi avanemisest arvates ei arvestata. Intressi arvestamine lõpeb pärandaja surma päeval.
54 poolthäälega (27 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud ja maanteeameti juhis pahameelt tekitanud teeseaduse muutmise seadus, millega teehoiu rahastamine seotakse lahti kütuseaktsiisi laekumisest.
Riigikogu teatas põhjenduseks, et muudetakse selgemaks teehoiu raha jaotamise sõnastus, sest seadus võimaldab paindlikumat ja otstarbekamat riigieelarve planeerimist. Teehoiu rahastamise ulatus määratakse riigi eelarvestrateegias ja eraldatavad summad fikseeritakse igal aastal riigieelarves.
Stipendiumi mõiste määratletakse selgemalt
56 poolthäälega (16 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seadus, mis korrastab tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise põhimõtteid ja korda.
Seadus suurendab maksuvaba tulu määra, defineerib stipendiumi mõiste ning määratleb millal, kellele ja mis ulatuses võib stipendiumi maksta. Muudetakse ka Eesti Kultuurkapitali seadust, et tagada kultuurkapitali makstavate toetuste tulumaksuvabastus. Lisaks sätestatakse kultuurkapitali nõukogule volitus kinnitada kultuurkapitali makstavate preemiate, stipendiumide ja toetuste maksmise alused
