Lugeja: Eesti oleks pidanud juba ammu tankid ostma
Pärast Vene vägede lahkumist 1994. aastal oleks võinud Eesti hakata igal aastal tasapisi tanke kokku ostma ja seda nii, et see poleks oluliselt riigi rahakotti auku löönud. Niimoodi iga-aastaselt vaikselt tanke kokku ostes oleks tänaseks kogunenud juba üsnagi arvestatav tankijõud.
Praegu näib Eesti käituvat Vene ohu tõttu kui ärahirmutatud laps, kes on valmis kohe suuri summasid välja käima, et endale lahingumasinaid saada, kuid ärgem unustagem seda, et iga sent ja euro riigi rahakotist tuleb ju millegi arvelt.
Kindlasti on aastate jooksul mänginud tankide ostmata jätmisel rolli ka poliitilised otsused ning võib-olla ka hirm Vene karu ärritada. Tegelikult oli väga julge samm astuda NATO-sse ja seda vaatamata erinevate Vene propagandamasinate pasundamisele, mis teatasid, et Eestisse tuleks seepeale Vene väed saata.
Ida ja lääs on alati olnud tuuled, millest oleme mingil määral sõltunud. Öeldi ka Euroopa Liitu astudes, et ühest liidust tuleme ja teise läheme, kuid erinevalt Nõukogude Liidust, on Euroopa Liit andnud meile palju rohkem kui võtnud. Niisamuti julgeoleku seisukohalt.
Eesti oleks saanud oma tankiarmee teistele riikidele välja rentida, et kallid lahingumasinad poleks lihtsalt seisma jäänud. See oleks mõnevõrra aidanud korvata ka ostuga seotud kulusid. Võime ju küll mõelda, et NATO-sse kuulumine kaitseb meid rünnakute eest, aga Eesti peab eelkõige suutma end ise kaitsta.
