Sattusin selle kahekümnendatele läheneva preiliga koos nädalasse töölähetusse. Esialgu ei tundunud ta väga hirmus. Neiu lobises ööpäevaringselt ebaolulistel teemadel, kuid ta õigustas end alati üleväsimusest tingitud stressiga. Ühel hetkel hakkas neiu aga endale ette kujutama, et meil areneb romaan. Muidu poleks sellest ettekujutusest ehk hullu olnudki, aga suhtlesin ju töö raames ka teiste naistega. Selle peale hakkas minuga tiimis töötav neiu armukadedaid skandaale korraldama.

Ühel hommikul lajatas ta lihtsalt mulle jalaga ribidesse, kuna ma olevat läinud teda liiga vara hommikukohviks äratama. Reaalseks probleemiks oli muidugi see, et jutustasin enne tema juurde jõudmist kuuldavalt eestoas ühe kena välimusega grupikaaslasega. Taganttoast kostus solvunud preili röögatus: "Raisk! Laske mul magada! Minge rääkige mujal!"

Läksin uurima, milles probleem seisneb – äratus oli ammu kõlanud ning inimestel oli aeg end tööülesandeid täitma sättida. Neiu voodiservale istumine oli suur viga – kiirelt sain mõnusa laksu jalaga ribidesse. Nii solvatud oli naise uhkus, et ma ainult temale tähelepanu ei pööranud!

Edasi keris meievaheline pinge end veel suuremaks. Päeva jätkudes prõmmutas solvunud naine korduvalt ustega ning peagi keeras tuure veel juurde. Saabusime töögrupiga esitluse ettevalmistamise ruumi juurde, mis oli veel lukustatud. Närviliselt ootava grupiga tegelev hommikune pahandaja röögatas mulle eemalt tugevaid vandesõnu kasutades: "Too see kuradi võti!" Tundsin, kuidas viha varbaotstest juuksejuurteni üles ronis. Minust kümme aastat noorem inimene lihtsalt ropendas ja röökis mu peale kolmekümne inimese ees!

Hiljem vestlesime inetu päevase vahejuhtumi teemal. Naise ainukeseks selgituseks oli: "Me ju leppisime juba esimesel päeval reeglites kokku. Kui sulle ei meeldi mu käitumine, siis sa keelad mind!" Jäin talle suurte silmadega otsa vaatama – minust oli vastu tahtmist täiskasvanud inimese lapsehoidja tehtud.

Kõige veidram kogu loo juures: meiega samas kolmeses juhtgrupis olnud 35-aastane elukogenud naine ei näinud juhtunus vähimatki probleemi! Olin kogu nädalase vahetuse jooksul sellest vanemast naisest väga hästi arvanud ning teda respekteerinud. Pärast sellise suhtumise ilmsikstulekut, ei suutnud ma aga ka seda inimest oma töögrupis tõsiselt võtta.

Kuidas saab normaalseks pidada kogu töögrupi ees ropendamist ja absurdset solvamist? Ju ma ei olnud siis noorele naisele piisavalt hea lapsehoidja ega võtnud vitsa, kui ta pahandust tegi!