Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsperi sõnul näitab täna avaldatud ÜRO raport, et maailmas on esmakordselt pärast Teist maailmasõda üle 50 miljoni inimese, kes on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma: “Need inimesed ei otsi Euroopast ilusat elu, vaid põgenevad tagakiusamise ja surmahirmu eest. Seda tehes on nad meeleheitel ja haaravad igast õlekõrrest, milles pääsemisvõimalust näevad”.

“Möödunud aasta lõpus vapustas tervet Euroopat Lampedusa saare lähistel pea 400 põgeniku surmaga lõppenud paadiõnnetus. Tänavu jaanuaris toimus sarnane tragöödia esimest korda ka Eesti piiril, kui surnuks külmus üle Piusa jõe ujunud Sudaani päritolu põgenik. Eriti kurvaks teeb juhtumi veel see, et temast jäi maha naine ja neli last ning suure tõenäosusega oleks ta kodumaal möllava kodusõja tõttu ka siin varjupaiga saanud”.

“Euroopasse jõuavad põgenikud varjupaigaotsingutel seepärast, et konfliktipiirkondade lähistel asuvad põgenikelaagrid on tihti ülerahvastatud, seal napib toitu ning puuduvad sanitaarsed olud. Samuti ei ole Euroopa lähiriigid pagulastega tegelemisest huvitatud või suhtuvad neisse isegi vaenulikult”, selgitab Käsper.

Pagulased on inimesed, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest neid kiusatakse rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu taga. Nad ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused paranevad. Pagulaseks tunnistamise korral antakse neile Eestis kolmeaastane elamisluba.

Eesti Inimõiguste Keskus on avalikes huvides tegutsev sõltumatu sihtasutus, mille eesmärgiks on edendada inimõiguste kaitset Eestis ja mujal.