President Vladimir Putini valitsus on hakanud tegema aktiivset koostööd roheliste organisatsioonide ja protestijatega, et viia läbi keeruline operatsioon, mille eesmärk on säilitada Euroopa sõltuvus Venemaa energiaekspordist, ütles Rasmussen Briti ajalehe Daily Mail vahendusel.

Rasmusseni sõnul on venelased käima lükanud kõrgelt arenenud desinformatsioonikampaania, et õõnestada kaitseid võtta kasutusele alternatiivseid energiaallikaid nagu kildagaas.

„Ma olen kohtunud liitlastega, kes teavad öelda, et Venemaa on hakanud tegema oma arenenud informatsiooni- ja desinformatsioonioperatsioonide osana aktiivset koostööd niinimetatud valitsusväliste organisatsioonidega – keskkonnaorganisatsioonidega, mis töötavad kildagaasi vastu – et säilitada Euroopa sõltuvus imporditud Vene gaasist,“ ütles Rasmussen.

NATO peasekretär keeldus avaldamast täpsemaid üksikasju selle väidetava vandenõu kohta ja lisas: „See on minu tõlgendus.“

Rasmussen ei öelnud, millises vormis venelased keskkonnakaitsjatega koostööd teevad või kas kõnealused organisatsioonid on ise teadlikud, et ajavad asju Moskva agentidega.

Eksperimentaalset frakkimist toetava Rasmusseni sõnul on energiajulgeoleku suurendamine ülimalt tähtis ning Euroopa riigid peavad selleks välja arendama mitmekesisemad tarneallikad.

Teadlaste väitel istub näiteks Suurbritannia piisava kildagaasivaru otsas, et varustada kogu riiki vähemalt 40 aastat. Selle kasutuselevõtu vastased on aga hoiatanud, et see protsess võib põhjustada maavärinaid, saastada vett, hävitada maapiirkondade keskkonna ja mõjutada kinnisvara hinda.

Putin on korduvalt frakkimise vastu sõna võtnud ning Venemaa riiklik gaasifirma Gazprom väidab, et frakkimisel on märkimisväärsed ohud keskkonnale.

Rasmusseni sõnavõtule reageeris raevukalt keskkonnakaitseorganisatsioon Greenpeace.

„Idee, et me oleme Putini marionetid, on nii jabur, et paneb imestama, mida nad seal NATO peakorteris suitsetavad,“ ütles Greenpeace'i pressiesindaja. „Härra Rasmussen peaks kulutama vähem aega vandenõuteooriate üle unistamisele ja rohkem aega faktidele. Frakitud gaas maksab ilmselt rohkem kui Vene import. On vähe lootust, et frakkimine rahuldab rohkem kui väikese murdosa Euroopa gaasivajadusest ja sedagi mitte vähemalt lähima kümne aasta jooksul.“