"Me lootsime viimse hetkeni, et see eelnõu ei lähe sellisel kujul riigikokku," sõnas Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Tiia Sihver. Ta rõhutas, et tegelikult ei ole puudega inimesed sugugi töövõimereformi kui sellise vastu, aga leiavad siiski, et praegune eelnõu on vigane ja vajab põhjalikku ülevaatamist.

Reformi eestvedajate sõnul on selle olulisim osa kaasata aktiivsesse tööellu ka puudega inimesed, kes seda täna ei tee, kuid kes oleksid erinevateks töödeks täiesti võimelised. Puudega inimeste hinnangul ei ole aga korralikult läbi mõeldud, kuidas saaksid tööandjad vajalikud tingimused tagada. "Me tahame, et Euroopa rahade eest töötataks välja konkreetsed standardid sotsiaalteenuste kohta – kes vajab viipekeeletõlki, kes invatransporti, kes isiklikku abistajat, et üldse koduuksest välja saaks," selgitas Sihver.

Teine puudega inimeste mure on Sihveri sõnul see, et paljud neist ei ole saanud korralikult haridust või puudub neil töökogemus. "Me soovime näha reformikavas paketti tööandjatele, kes oleks valmis võtma tööle selliseid inimesi, keda on vaja välja koolitada ja harjutada tööl käima. Puudega inimesed vajavad lisaks paindlikku tööaega, võib-olla kaugtööd," rääkis Sihver.

Lisaks ärritab neid töövõimetoetuse maksmise punkt, mille kohaselt hakkaks toetuse määr alates 640-eurosest brutotöötasust vähenema. Praegu on liikumispuudega inimese maksimaalne toetus 53 eurot kuus, aga Sihveri sõnul tuleb kuus ainult puudega seotud kulusid kanda kuus lausa 410 euro ulatuses. See summa selgitati välja, kui liidu liikmed kolme kuu jooksul oma kulutusi üles märkisid.

Täna käis Liikumispuudega Inimeste Liidu Endla tänava kontoris juba agar ettevalmistus: maaliti erksavärvilisi silte ja laual võis näha nimekirja võimalikest hüüdlausetest, millest sobivaimad olid eraldi ära märgitud.