Eelmisel nädalal kirjutas Eesti Päevaleht, et Tallinna kunstigümnaasiumis põrus matemaatika eksamil 45 protsenti üheksanda klassi õpilasi. Lapsevanemate arvates oli probleem õpetajas, kelle väljavahetamist nõuti tulemuseta juba novembrist saati.

Reedel toimus Tallinna kunstigümnaasiumis lapsevanemate koosolek, mis oli Sultsi sõnul korraline ja lisaks põhikooli matemaatikaeksami teemale arutati ka palju muud. Matemaatikaeksamist ütles Sults aga nii palju, et probleem on üle-eestiline ja õpilased ei tohiks olla haridusministeeriumile funktsionaalse lugemise katsejänesed.

Sults lisas, et järelpärimine põhikooli matemaatikaeksami kohta peaks laekuma haridusminister Jevgeni Ossinovskile sel nädalal. “Ei ole normaalne, kui näiteks Tallinna reaalkool, mis on puhtalt reaalkallakuga, ja Tallinna kunstigümnaasium, mis on humanitaar- ehk boheemikool, teevad matemaatikaeksamil täpselt samasuguseid ülesandeid,” selgitas Sults.

"Tänasel kooli õppenõukogul arutame kindlasti seda, kas seltsimees Ossinovski on teadlik, et me elame Eestimaal, mitte Prantsusmaal ega Marsil," lisas Sults.

Delfi toimetusele laekus eelmisel nädalal mitmeid vihjeid ka teistest koolidest, kus oli tavapärasest rohkem läbikukkujaid. Tallinna Nõmme gümnaasiumi õppealajuhataja Kalle Sirel ütles, et eksam oli raske õppuritele, kes muidu matemaatikat kolmedele õpivad, ent nentis, et ka tema viitele õppiv sugulane ühest teisest koolist jäi matemaatikaeksami tulemuse tõttu ilma kooli kiituskirjast.

Väike-Maarja kooli direktor Raili Sirgmets kinnitas Delfi toimetusele, et ka tema koolis oli tänavu põhikooli matemaatikaeksamist palju läbikukkujaid, ja arvas, et probleeme võisid tekitada eelnevatest aastatest raskemad ülesanded ning nende järjestus.

Tallinna ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever aga ütles, et nende koolis matemaatika põhikoolieksam probleeme ei tekitanud, läbikukkujaid oli vähe. "Ei ole lastega eksamiülesandeid läbi arutanud, polnud põhjust," kommenteeris Mehis Pever.

SA Innove kommunikatsioonijuht Anneli Aab ütles, et ilma töid nägemata on tulemusi raske kommenteerida. Aabi sõnul pole varem sellist juhtumit olnud, et 50 protsenti õpilastest põrub põhikooli matemaatikaeksamil. 

Aab sõnas, et praegused põhikooli lõpetajad on õppinud matemaatikat uue õppekava alusel, kus kasutatakse ülesannetes rohkem elulist lähenemist. Küll aga ütles Aab, et uuendused pole tulnud koolidele uudisena, sest õppekava kehtib 2010. aastast.