Algklassides meeldivad lastele enamasti kõik ained. Millalgi põhikooli alguses tekkib aga mingi kogus õpilasi, kelle jaoks matemaatika on ülimalt keeruline. Hiljuti ühe matemaatika õpetajaga seda teemat arutades tõi ta loogilise selgituse. Matemaatika muutub keeruliseks siis, kui tulevad pikemate tekstidega tekstülesanded, millest laps peab aru saama. Mingi osa õpilasi aga ei suuda pikemaid tekste lugeda, seostada ja meeles pidada. Selle aasta matemaatika eksami kommentaarikski oli, et lapsed ei saanud aru, mida neilt küsiti, sest seda tehti harjumuspärasest erineval viisil.

Lühendite ajastu

Lühindite ja tähemärkidega suhtlemist on tänapäeval väga palju. Kiirelt ja lühidalt mõtlemist, ilma süvenemiseta, mitmele asjale korraga „keskendumist“ ehk siis mitte millelegi keskendumist. Raamatu lugemine  seda ei võimalda, sest tuleb pikemaks ajaks ühte teemasse süveneda. Ennast välja lükata sellest, kas keegi on viimati FBsse lisatud pilti kommenteerinud või oma staatust uuendanud. Raamatu lugemine eeldab, et tegeledki sellega, millega tegeled- loed! Ja jätad ülejäänud maailma kõrvale.

Surnud kohustuslik kirjandus

Vähese lugemuse üheks põhjuseks tuuakse noorte poolt, et suur osa kohustuslikust kirjandusest on vananenud, nö surnud teosed, mis tänapäeva noorte jaoks ei tähenda midagi. Ma usun, et kui mitu aastat pole midagi lugenud ja põhikooli lõppu jõudes tuleb mõni suurem klassik kätte võtta, siis jääb lugemata küll. Lugemine on samuti asi, milles peab kasvama järkjärgult, lihtsamatelt ülesannetelt (teostelt) keerulisemateni.

Nii et järjekordse süüdistuslaine asemel, et kelle tõttu ei saanud paljud lapsed matemaatika eksamist läbi, võiksime lapsevanematena hoolitseda selle eest, et meie lapsed veidi rohkem loeksid. Sellest on kasu ka teistes eluvaldkondades ja lapse üldises arengus.