„Õigusteaduskonna likvideerimise otsus tuli meile kõigile ootamatult. Ülikool ei ole siiani piisavalt selgitanud teaduskonna kaotamise tagamaid ja kutseliste juristide ühendused ootavad suuremat kaasatust õigushariduse korraldamise protsessi. Eesti edu sõltub paljuski stabiilsest õiguslikust keskkonnast ning peame olema veendunud, et vastuvõetud otsused ei kahjusta õigushariduse andmise kvaliteeti Eestis,“ märkis Eesti Advokatuuri esimees Sten Luiga.

Pöördumises märgitakse, et Tartu Ülikooli senat võttis 30. mail 2014 vastu ülikooli uue põhikirja, mille kohaselt kaoks õigusteaduskond iseseisva akadeemilise üksusena ja asenduks õiguse instituudiga sotsiaalteaduskonna koosseisus.

„Allakirjutanud tunnevad kavandatava sammu pärast muret ning kutsuvad ülikooli otsustusorganeid nii põhimõttelist muudatust juristkonnaga laiapõhjalisemalt läbi arutama. Õigusteaduse õppe lahustumine sotsiaalteadustes ei paranda iseenesest õigusõppe kvaliteeti, samuti puudub garantii, et uus juhtimisstruktuur rahuldab parimal moel riigi vajadust kõrge kvalifikatsiooniga juristide järele. Allakirjutanud avaldavad lootust, et ülikooli otsustuskogud leiavad lahenduse, mis võimaldab õigusteaduskonna teaduskonnana säilitada,“ märgitakse pöördumises.

Pöördumine koostati eile toimunud Eesti Advokatuuri 95. aastapäevale pühendatud kõnekoosolekul ning sellele on andnud allkirja näiteks riigiprokurör Laura Feldmanis, kohtunik ja Tartu ringkonnakohtu esimees Kersti Kerstna-Vaks, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni president Kersti Kracht, notar ja Notarite Koja esimees Anne Saaber, ning vandeadvokaadid Ain Alvin, Aleksander Glikman, Peeter Lepik, Sten Luiga, Ants Nõmper, Kaido Pihlakas, Aivar Pilv, Karmen Turk, Toomas Vaher, Hannes Vallikivi ja paljud teised.

Kõik taasiseseisvumisaja justiitsministrid - Jüri Raidla, Märt Rask, Kaido Kama, Urmas Arumäe, Jüri Adams, Paul Varul, Ken-Marti Vaher, Rein Lang, Kristen Michal ja Hanno Pevkur -, kes enamuses on ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased, tegid täna samuti ühispöördumise Tartu Ülikooli nõukogule, milles endised ministrid ei toeta plaani kaotada Tartu Ülikoolist õigusteaduskond.

Ministrite sõnul on õigusteaduskond koos ülikooliga kindlasti üle elanud nii paremaid kui halvemaid aegu, kuid on oma tegutsemise ajal alati taganud parima akadeemilise õigushariduse Eestis. „Oleme seda meelt, et nii nagu ülikool tervikuna, peab ka õigusteaduskond olema valmis muutusteks ning arenguks, ent me ei saa nõustuda ühegi otsusega, mis viiks õigusteaduskonna kaotamiseni Tartu Ülikooli akadeemilisest struktuurist,“ märgivad ministrid oma kirjas.

Ka Eesti juristide liit on ülikooli otsust tauninud.