Laulu- ja tantsupidude majutuskorraldusega juba rohkem kui viimased kümme aastat seotud olnud Andres Vakra sõnul pole küll koolides veel suvepuhkused alanud, kuid kokkulepped on sõlmitud, tantsurühmad ja laulukoorid koolide vahel ära jagatud ning sisuliselt piduliste majutamiseks kõik valmis.

“Õnneks on koolijuhid mõistvad ja saavad aru, kui pika ja eestlastele olulise traditsiooniga laulu- ja tantsupeo näol tegemist on. Kõik nõustuvad, et kunagi me end vabaks laulsime ja Eesti riiki me tahame – seega mõistetakse ka vajadust lauljaid ja tantsijaid kooli ruumides majutada. Oleme koolidele ka naljatledes öelnud, et puudutuse aeg on käes ja kõik pidulised tahavad koolimajade põrandaid puudutada,” rääkis Vakra.

Kooride ja tantsurühmade jagamisel koolidesse lähtutakse ennekõike liikumisvajadusest. Tantsijad paigutatakse koolidesse, mis on lähemal Kalevi keskstaadionile ja harjutusväljakutele, kuna tantsijad viibivad Tallinnas pikemalt. “Lauljaid on võimalik ka kaugematesse koolidesse panna, sest nemad käivad vähem edasi tagasi proovides,” selgitas Vakra. Ühtlasi määratakse võimalusel ühe maakonna inimesed samadesse või lähedalasuvatesse koolidesse.

Koolis ööbijatele toimub hommiku- ja õhtusöök koolitoitlustajate baasil. Samuti korraldavad maakonnad majutusperioodil koolidesse turva- ja meditsiinitöötajad. “Kõige suuremaks väljakutseks koolides majutamise juures on ruumide ettevalmistus. Kui vanasti tuli ainult lauad ja toolid ühte nurka tõsta, siis tänapäeval on klassiruumides mööblit oluliselt rohkem. Samas kehtivad ka rangemad nõuded ja asju ei tohi ka koridoridesse ega varuväljapääsude ette panna,” selgitas Vakra.

Igal koolimajal on oma kontaktisik, kes hoolitseb selle eest, et ruumid saaksid külaliste saabumiseks valmis seatud. Samuti määratakse tuleohutuse eest vastutav isik, kes peab majutusperioodil olema ööpäevaringselt kättesaadav ning tutvustama majutatavate gruppide juhtidele ja saatjatele koolis kehtestatud ohutusnõudeid ja tegevuskava evakuatsiooni korral.

Tallinna Haridusamet valmistub ka võimalikeks eriolukordadeks. “Kui väljas on ikka vihmane ja väga külm, siis tuleb valmis olla ka koolide kütmiseks,” tõi Vakra näite. Mehe sõnul ei meenu talle juhtumeid, kus peolised oleks koolimajades valitsevate tingimuste pärast nurisenud. “See on omamoodi üks osa laulu- ja tantsupeo traditsioonist. See on rõõmus aeg, mida tahetakse kaaslastega jagada ja parim viis on seda terve aja koos olles teha,” lisas Vakra.