Andmekaitse inspektsioon: bussikaamerate eesmärk on piletimüügi järelevalve, mitte juhtide jälgimine
Andmekaitse Inspektsioon lõpetas järelevalve kaebuse osas, mis puudutas bussidesse paigaldatud ja bussijuhte jälgivaid kaameraid. Selgus, et konkreetsel juhul oli kaamerate eesmärk piletimüügi järelevalve. Kaamerate paigaldaja selgitustest selgus, et videovalvega bussides suurenes märgatavalt piletitulu.
Andmekaitse Inspektsioonile laekunud kaebus käsitles ühe Kesk-Eestis tegutseva bussifirma bussidesse paigaldatud kaameraid, mis kaebaja väitel jälgisid läbivaates bussijuhte, teatas inspektsiooni pressiesindaja.
Kaamerate paigaldaja väitel olid kaamerad vajalikud riigihanke raames sõlmitud hankelepingu nõuetekohase täitmise kontrollimiseks ning ilma vastava tingimusega nõustumiseta ei saanud riigihankes osaleda. Nimetatud tingimus sisaldus ka riigihankedokumendis. Samuti kinnitati, et kaamerate abil ei ole võimalik tuvastada, kes kuhu ja milleks sõitis ning süsteem ei ole integreeritud ühegi teise süsteemiga, mistõttu jälgimine ei saa toimuda reaalajas.
Kaebuse esitajale saadetud vastuses märgiti, et jälgimisseadmed ei olnud suunatud bussijuhtidele, vaid piletimüügi protsessi jälgimisele. Selle väite kinnitamiseks palus inspektsioon endale saata ka pildimaterjal. Videopildi abil tuvastati, et kaamera vaatevälja jääb põhimõtteliselt reisija ja bussijuhi käte kohtumise koht ning piletimüügi aparaat.
„Inspektsioon nõustus kaamerate paigaldaja seisukohaga, et taoline videojälgimine on tõhus vahend, et välistada bussijuhtide, piletikontrolöride ja reisijate ebaseaduslik koostöö ja antud juhul taoline jälgimine bussijuhtide õigustatud huve ülemääraselt ei kahjusta,“ tõdes Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep.
