Ta rõhutas, et linn rekonstrueeris Tamme staadioni eurorahadega ning selle saamise üks eeltingimusi oligi staadioni multifunktsionaalsus ja üldkasutatavus. "Peale võistlus- ja harrastusspordile paremate tingimuste pakkumise, oli tingimustes eraldi välja toodud sportliku meelelahutuse ja suurte rahvaürituste korraldamise võimalus. Nii ei saa me linna esindusstaadioni kasutada vaid ühe spordiala vajadusi silmas pidades," selgitas Teppan.

Ta lisas, et linn on huvitatud rahvusvaheliste jalgpallimängude Tartusse toomisest ja kindlasti tuleks juba praegu jälgida tuleva aasta kalenderplaani, et võimalikke segadusi vältida. "Kui on tulemas olulised mängud, milleks staadion vajab eraldi hooldust, siis saab varakult võimlemispeo korraldajatega läbi rääkida, et vajadusel kaaluda teisi toimumiskohti või kuupäevi."

Staadionit haldava sihtasutuse Tartu Sport juhataja Eve Lill kinnitas, et nii võimlemispeo kui jalgpallimängu vajadustega oli varakult arvestatud. "Maikuus muruväljakul tehtud plaaniliste hooldustööde ajal jätsime teadlikult siirdemuru paigaldamata. Selle töö planeerisime kohe algselt 12. juuniks. Ja nust nendesse kohtadesse, kus oli kavas muru uuendada, lubasime võimlejatel oma märgid panna," rääkis Lill.

Nädala pärast istutatakse kahjustatud kohtadesse uus muru ja selle juurdumiseks kulub spetsialistide hinnangul umbes kümme päeva. Lill märkis, et kui esmaspäeval oleks vihmas toimunud hoopis jalgpallimäng, oleks muru ilmselt rohkem kahjustada saanud.

"Äärmiselt kahju, et rahvarohke ja meeleoluka võimlemispeo kajastus on suures osas piirdunud vaid jalgpallurite tõstatatud muru teemaga," ütles Lill. "Võimlemispeol osales ligi 2000 võimlejat ja kohal oli paar tuhat pealtvaatajat, mis näitab, et sellest taaselustatud traditsioonist on saanud tore rahvaüritus," lisas Teppan.