Lugeja meenutab 1988. aastat: sinimustvalgega mind autobaasi väravast sisse ei lastud

Oli aasta 1988 ja jaanilaupäev. Mina, noor mees, tööl Pärnu Autobaasis MAZ-kalluril. Peab kohe alguses ära mainima, et autobaasid olid samaaegselt "sõjaväestatud autokolonnid" ja lisaks tavaülemuste kaadrile, valitses meid ka nn "sõjajumal". Ajad olid sellised.

Aga asja juurde. No kihutasin siis tollel jaanilaupäeval baasi poole, kui Ehitajate teel, enne silda tuli vastu sõber Andres ja vilgutas, et seisma jääksin. Temal oli plaanis veel Ares ämma-äia juures ära käia, et naisevend koju viia. Muidugi pidasime ka plaani, mis õhtul ette võtta. Sai paika pandud, et teeme väikse tulekese minu pool.

Olin just äsja Sindis osmiku ostnud ja nüüd putitasin seda elamiskõlbulikuks. Seega põletamiseks sodi jätkus ja tulevasel aiamaal võis vabalt lõkke süüdata. Olles kõik omavahel selgeks rääkinud, küsis Andres: "Aga mis lipuga teha?"

Selgus, et tema naisevend Jaanus, tol ajal veel koolipoiss, oli ise sinimustvalge lipu värvinud. Minul polnud pikka mõtlemist, haarasin kabiinist pussi ja sukeldusin võpsikusse. Saanud paraja toika, kinnitasin lipu "vardasse" ja sättisin MAZ-i kabiini külge. Ja startisin baasi poole.

Enne Papiniidu risti, oh seda ebaõnne, laekus tolleaegse tootmisbaasi poolt teele ka meie "sõjajumal" oma UAZ-iga. Tema jaoks (kommunist, sõjaväelane, N-Liidu patrioot) oli avanev pilt muidugi katastroofiline. Baasi kallur, sinimustvalge katusel lehvimas, kihutab läbi Pärnu.

Riia maanteel, tolleaegse viinapoe ees lookles meeletu saba. Kui see saba toda pilti nägi, läks metsikuks juubeldamiseks. Lasin minagi pasunatel hõisata. Enne autobaasi õnnestus "sõjajumalal" ikkagi mööda ajada ja sissesõit oma künaga blokeerida. Tuli ja hakkas lõugama, et mida ma oma arust teen, sõidan mingi natsionalistliku lipuga. Tormas väravasse, et direktorile helistada, kuid ei saanud teda kätte.

Järgmiseks valis peainseneri ja kaebas sellele oma suurt muret. Teiselt poolt aga vastati talle, et lugegu ajalehti, lippu on lubatud kasutada. Sellegipoolest jäi ta endale kindlaks, et baasi sisse ta mind selle lipuga ei lase. Mis siis ikka, ronisin üles ja võtsin maha. Ei saanud ju lasta teistel oodata, kes ka tahtsid autod ära parkida ja koju minna.

Lühikese ajaga oli tekkinud täielik saba. "Sõjajumal" ajas käe pikaks, et andku ma see lipp talle. Ütlesin, et maha võtsin, aga sulle ma seda küll ei anna.

Õhtul sai seesama lipp maja kõrvale kase otsa tõmmatud. Arvan, et see võis olla esimene Sindis. Mis sellest, et ühe koolipoisi tehtud. Ikkagi sinimustvalge.