Lugeja küsib: miks seostatakse suuri peresid alati vaesusega?
Kõige hullem on see, kui korraldatakse selle päeva puhul eraldi üritus suurperedele. Saame kõik kokku ja võrdleme, et kellel ikka kehvemini läheb. Ehk on ka mõni poliitik toodud esinema, kes saab suure suuga rääkida, kuidas meil ikka nii raske elu on. Nagu talupojad saksa mõisniku ikkes. Iga päev uus katsumus ja taak. Huvitav kas nad ise üldse saavad aru, millest nad räägivad?
Palun lõpetage see haletsemine! Meil on tegelikult kõik jumala korras ja hästi! Ma saan aru, et on peresid, kus läheb paremini ja peresid, kus seis ei ole nii hea. Meie ei ole rikkad, aga me oleme õnnelikud. Mu ema ja isa on nutikad inimesed, nad saavad omadega ilusti hakkama, nad on kasvatanud üles kuus last ja nad ei otsi igal nurgal kurbade inimeste pilke ja lauseid: “Kuidas sa küll ikka niimoodi hakkama saad?”
Miks peab alati suuri peresid vaesusega seostama?
