EKSPERIMENT: 21 päeva uue harjumuse tekkimiseks, et elada puhanuna paremat elu
Et katse oleks minule kui kasvavale organismile kasulik, valisin selleks iga päev samal kellaajal magamamineku. Unehäirete tõttu olen varem alati läinud magama täiesti suvalisel ajal ja kui ei ole just koolipäev, siis ka ärganud alles lõunapaiku. Nii olen tegelikult alati unine ja ei saa magamisest seda värskuse ja energiatunnet.
1.-7. päev
Esimesed 4 päeva olid vast kõige raskemad. Isegi kui pool tundi enne voodisseminekut sulgesin kõik helendavad ekraanid ning tegin vannitoas toimetusi ja läksin kell 21.00 voodisse, siis vähkresin seal pikalt ning ärkasin ikka väsinult.
Ülejäänud 3 päeva harjusin magamamineku kellajaga, kuid ärkasin ikka väsinult. Põhjuseks ülemagamine, sest organism ei olnud harjunud nii paljude (8-10) unetundidega.
8.-14. päev
Mida päevi edasi, seda kergemaks läks uinumine ja ka ärkamine. Magasin sügavalt (ei ärganud keset ööd üles) ning tundsin, et on rohkem energiat ja jaksan rohkem teha. Koolitundideski ei tikkunud enam uni kallale. Lõppes õudusunenägude nägemine.
15.-21. päev
Keha hakkas täielikult uue unerütmiga harjuma. Energiat oleks nagu pidevalt juurde tulnud. Silmade alt kadusid tumedad ringid, nahk lõi särama, isu oli parem ja viimase kahe nädala jooksul ei vaevanud mind kordagi peavalu või mõni muu varasem terviseprobleem.
Magasin väga sügavalt ning ei ärganud öösiti kordagi üles. Lisaks õudusunenägude lõppemisele hakkasin hoopis nägema häid ja sisukaid unenägusid ning mäletasin neid veel terve päeva.
Tuju oli kogu aeg hea, sain koolitöödega paremini hakkama, sest pea oli selge ja ka teiste inimestega suhtlemine tuli paremini välja.
Kokkuvõttena võin öelda, et harjumus tõesti tekib teatud ajaga ja just siis, kui sellesse igapäevaselt panustad. Harjumusest tekib rutiin ning see ei ole alati halb asi. Näiteks une puhul, mida ka ise enda peal tõestasin. Harjumuse tekitamine või sellest loobumine nõuab järjepidavust, kuid lõpuks tasub ennast igati ära.
