EKSPERIMENT: Kui lihtne on alaealisel Tallinnas alkoholi kätte saada?
Otsustasin teha katse, kui lihtne on minul kui alaealisel Tallinnas alkoholi saada. Eksperimendi viisin läbi Tallinnas, kõigepealt ühe Maxima poe ees Mustamäel.
Esialgu oli hirm sees, kartsin võõrastelt küsida, sest nende nõusoleku puhul oleks tegemist olnud siiski seaduse rikkumisega. Niisiis, võtsin julguse kokku ja pöördusin esimese inimese poole, kelleks osutus keskealine mees, kes rääkis vene keeles. Ta sai aru, mis ma temalt küsisin, sest suutsin oma soovi kuidagi pooleldi vene, pooleldi eesti keeles ära seletada.
Ta nõustus, kuigi lisasin ka peale seda, et olen ise alles 17aastane. Sellegipoolest oli ta nõus ja uuris, mida ma soovin. Mõtlesin siis, et imelik oleks kohe esimesele inimesele öelda, et tegu on eksperimendiga ja palusin tal endale ühe 1,5 liitrise siidri poest tuua. Tema küsis selle peale: "Ja kõik?" Oli veel imestunud, et ma nii vähe alkoholi soovin. Mina vastasin jaatavalt, andsin talle mõned eurod ja nii oligi mul mu siider käes.
Üleandmise moment oli veelgi kohmakam. Paljud inimesed vaatasid mind kummaliselt ning üks naine võttis isegi telefoni välja, et siis tõenäoliselt politseisse teatada, aga see vene rahvusest mees andis mulle mu siidri üle ning tõi ka täpselt kõik sendid tagasi ja siis lahkus.
Minu esimene katse saada alkoholi läks väga edukalt, kuigi hirm oli ikka sees. Kuna varem olin olnud seal pole ees üksinda, kutsusin endaga kaasa sõbranna, kes õnneks nõustus. Kahekesi ei olnudki nii hirmus seal poe ees seista.
Järgmisena otsustasin küsida ühelt naisterahvalt, kes oli samuti keskealine ja vene rahvusest. Ka tema sai minu palvest aru ning seepeale hakkas ta meie peale karjuma. Tema suust kostsid mitmed roppused ja solvangud, kõik muidugi vene keeles, aga siiski oli aru saada, et naine oli meeletult ärritunud, et me üldse temalt midagi sellist paluda julgesime. Ümberringsed inimesed vaatasid meid kummaliselt ning lõpuks me otsustasime sealt lihtsalt ära kõndida, naisterahvas midagi veel pomises seal ja siis lahkus isegi.
Peale seda intsidenti otsustasime me teise poe ette minna, sest Maxima ees vaadati meid juba kahtlaselt. Läksime ühe Mustamäe Säästumarketi ette ning otsustasime küsitleda poe kõrval istuvaid mehi, kellel endalgi pudel näpus oli. Nemad, nagu kuulnud olime, pidid pea alati nõus olema riskima ning valmis ostma ükskõik kui vanadele lastele alkoholi. Ainult et niiöelda vahendustasuna taheti tavaliselt paari eurot või õlut.
Sama lugu oli meil. Me palusime neil endale poest tuua 2 väikest purki siidrit, täpsemalt Gini ning see võttis kaua aega, enne kui nad aru said, mida me täpselt tahtsime, kuid nad nõustusid praktiliselt kohe, ainult et tingimus oli, et nad võivad endale ka meie antud raha eest paar õlut osta. Kui palju, sellest ma täpselt aru ei saanudki.
Meie aga üritasime nad nõusse rääkida nii, et meil on täpne raha, et osta kaks purki siidrit ja me neile kahjuks ei saa juurde anda. Lõpuks üks nendest meesterahvastest nõustus poodi minema ning oli nõus ka sellega, et ta ise endale midagi ei saa. Tagasi saabudes oli kahjuks nii, et meile tõi ta ühe purgi siidrit, mis oli ka tõenäoliselt kõige odavam ja endale ostis ta ülejäänud raha eest õlut. Need sendid, mis sealt üle jäid, jättis ta samuti endale. Kui olime rahaga petta saanud, siis lahkusime sealt.
Siis otsustasime kahelt inimeselt veel küsida, aga nüüd noorematelt inimestelt, et kokku oleksime küsinud viielt inimeselt erinevates vanuserühmades. Seejärel läksime me hoopis Kesklinna ühe Rimi ette. Seal oli samuti palju mehi, kes ise ka jõid ning oleksid ka kindlasti "vahendustasu" eest nõus ostma, kuid otsustasime, et taoline kogemus meil juba oli, ning küsisime ühelt nooremalt naisterahvalt, kes paistis olevat 20ndates.
Ta nõustus, öeldes, et me tuletame talle ennastki noorena meelde ning pakkus välja, et läheks kolmekesi koos poodi nagu sõbrannad, et saaksime talle täpselt näidata, mida me soovime, et keegi imelikult ei vaataks. Ta nägi meist vaid natukene vanem välja ning ilmselt ei tundunud see ühelegi inimesele kahtlane, sest keegi teist nägu küll ei teinud.
Poes küsiti sellelt naisterahvalt ka dokumenti, ilmselt siis sellepärast, et meie ta kõrval seisime, aga kuna ta täisealine oli, polnud sellega mingit probleemi. Peale siidri ostu läksime poest veidi eemale ning seal ta meile selle andis, öeldes veel läbi nalja, et me vahele ei jääks ega liiga purju end ei jooks. Tema andis meile samuti kõik ülejäänud sendid tagasi ning oli lisaks veel sõbralik.
Viimasena küsisime ühelt noormehelt, kes ütles meile, et tema ei hakka kindlasti seadusega riskima ja ütles, et minge ostke ise endale. Me seletasime talle küll, et oleme alaealised ja hädasti oleks vaja sõbranna sünnipäevale miskit joodavat kaasa osta, kuid ta siiski keeldus ja lahkus. Oli lõpuks juba päris tige.
Kokkuvõtteks küsisime kokku viielt inimeselt, keeldus neist vaid kaks ning nõustus kolm. Seega ma julgen väita, et kui alaealisel on julgust võõrastelt küsida, siis tal ka õnnestub alkohol kätte saada. Nii et alaealisel alkoholi kättesaamine ja tarvitamine Tallinnas eriline probleem ei ole.
