Teadlane: Eestis tuleb tavapärane sääseaasta, putukate rohkus piirkonniti sõltub sademetest

Eesti maaülikooli professor ja etomoloog Urmas Tartes ütles Delfile, et tänavune suvi tuleb sääskede poolest ilmselt suhteliselt keskpärane ning verdimevate putukate rohkus võib piirkonniti Eestis erineda.

Eesti üks tuntumaid putukauurijad möönab, et sääskede arvu ennustamine on alati mõõdukalt tänamatu töö, kuid üritab siiski mingisuguse prognoosi anda.

"Kui talv oli suhteliselt vähese lumega, siis kevadisi sulavee lompe oli sel kevadel vähe. See on olukord, mis sääskede arengut takistab. Samas on maikuu ja eriti viimane nädal toonud meile sooja ja omajagu vihma. Ega sääskedel pole vahet, kas lombid tekivad lume sulamisest või vihmast. Ja soojas on vastsete areng kiirem. Seega on sääsevastsete arenguks tingimused siiski pigem tavapärased," ütles Tartes Delfile.

Seetõttu on teadlase sõnutsi põhjust eeldada, et tuleb üsna normaalne sääseaastat. "Samas piirkondlikud erinevused sademetes võivad põhjustada ka erinevusi sääserohkuses. Tasub uurida ilmateenistuse talviseid lumekaarte ja eriti maikuu sademete kaarte. Kus on rohkem sademeid, seal on paremad tingimused sääskedele ja nende arvukus ka tõenäoliselt suurem," ütles Tartes.

Sääsevalmikute tegutsemist mõjutavad Tartese sõnutsi põhiliselt kaks ilmastikunähtust - tuul ja temperatuur. Kehvade lendajatena väldivad sääsed tuulele avatud kohti ning näiteks meretuulega rannal nad suplejaid segama ei tule. "Seevastu varjulises metsas võib neid kohata kogu päeva. Kui temperatuur langeb, siis sääsed ei tegutse. Sääskede aeg algab, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 8-9 kraadi (C) ja lõppeb sügisel, kui keskmine temperatuur langeb alla selle. Seetõttu annab ööjahedus mõned tunnid sääsepuhkust ka suvel," rääkis Tartes.

Pistesääskede arvukuse tippaeg kestab aga Tartese sõnul mai lõpust jaanipäevani ning siis tegutsevad metsasääsed, kes on pistesääskedest arvukaimad. Sääski jätkub muidugi tegelikult ka muule ajale, kuid siis on nende hulk tavaliselt väiksem.