"Oli mul kah sihuke värk, et naaber sai, vaatamata sellele, et ma kooskõlastust ei andnud, ehitusloa, millega muuseas oli ette nähtud meie ühist sissesõiduteed läbi lõikava piirdeaia püstitamine. Nii, et jalgsi saab läbi, aga autoga ei saa. Naabri krunt on teele ligemal, tema tegi endale lihtsalt uue värava ja asi korras. Ka minu krunt ulatub teeni, aga uue tee rajamiseks ma kohalikult omavalitsuselt luba ei saanud. Transpordiametnik pani jala ette ja ütles, et maanteele uut väljasõitu teha ei tohi. Nüüd kogun raha helikopteri jaoks," räägib üks lugeja.

"Kui ehitis jääb piirist lubatud kaugusele ja maja kõrguski lubatud piiridesse, ei ole naabril midagi viriseda, kui päikest natuke vähem paistma hakkab või igast aknast enam sisse ei paistagi. Sama on kõrgete puude puhul. Minu naaber varjab nendega pea kogu mu aias õhtupäikese, aga see on tema õigus. Nii mõnelgi kiusupunnil on kiusatus ehitamiseks kooskõlastust mitte anda või selle andmisega vähemasti viivitada. Teadku, et see ei takista ehitustöödega alustamist ega ehitusloa väljastamist. See, et naabrile ehitustööd ei meeldi, ei ole alus nende vaidlustamiseks. Ela ise ja lase teistel elada," arvab teine.

"Endise naabriga oli kokkulepe, et garaažid koos. Tuli uus, ei küsinud midagi, lõhkus maha minu aia, tallas lilledel ja katusel ning ehitas garaažist piljardisaali. Lisaks esitas nõudmisi vene keeles. Arvas vist, et ma ei saa aru ja löön kartma. Tõmbasin hinge ja lajatasin puhtas vene keeles, mis ma sellest asjast arvan. Pärast seda ei ole ühtki jama esinenud. Katuse parandas salamahti ära ja aias enam ei trambi. Elame kõrvuti nagu naabrid, aga ei tervita ega naerata teineteisele. Mina olen rahul," kinnitab kolmas.

"Piiripealsed ehitised on väga valus teema, parem need tegemata jätta, seda enam, et piir pole alati selge. Mul on kolm korda maad mõõdetud ja iga maamõõtja kirub eelmist, et see olevat piiri valesti tõmmanud. Kust kurat mina pean siis teadma, kust piir käib?" küsib neljas.

"Naabriga projekti kooskõlastamine ei tähenda seda, et naaber annab oma nõusoleku. Kooskõlastus on vajalik selleks, et naaber oleks teadlik projekteeritavatest muutustest. Kui naabril on midagi nende asjade vastu, siis peab ta tegema kohaliku omavalitsuse ehitusinspektorile avalduse, kus näitab ära asjad, mis talle ei sobi, ja seda koos põhjendustega. Kokkuvõtteks: kooskõlastus on teavitus, mitte loaküsimine!" teab viies rääkida.