Korter oli muidugi täiesti tühi. Esimesel ööl magasime põrandal. Järgmisel päeval sebisime täispuhutava madratsi ja paari kuuga olid elutingimused juba normaalsed. Korterisse oli äsja paigaldatud uhiuus dušikabiin. Too oli valesti ühendatud, kuid õnneks sai selle asja oma jõududega korda.

Kommunaalmaksed tõusid iga kuu. Alati leiti mingi põhjendus: kas käis korstnapühkija või mis iganes. Lõpuks maksin selle 25 ruudu eest koos kommunaalidega kuskil 350 eurot kuus.

Korter oli ahiküttega ja ahi oli omadega täiesti läbi. Tüdruk küttis talvel 12 tundi päevas, et öösel soe oleks. Hommikul jätkas ta samas vaimus.

Ükskord oleks meid päeva pealt välja tõstetud, kuna omanik sadas lihtsalt sisse ja meil oli kraanikausis 3-4 pesemata taldrikut.

Lepingus oli üks huvitav punkt: "Kõik parandustööd toimuvad üürniku kulul ja jäävad pärast tema lahkumist korteri juurde." Iga üürnik oli kohustatud tegema oma kulul sanitaarremonti.

Mis seal ikka: vahetasime tüdrukuga tapeedi ära. Polnud märgitud, mis värvi see tapeet peab olema. Meie panime musta. Seinad olid väga kõverad ja krohvi kukkus kõvasti, kui tapeeti panime. Kui tädi seda musta tapeeti nägi, siis tuli päris kõva pahandus. Kästi oma jõududega ja rahadega ruttu ära vahetada.

Siis sai mul küll juba hing täis. Ütlesin talle, et kurat, vaheta ise ära, kui tahad, ja osta ise. Lepingus polnud kirjas, et musta tapeeti ei tohi panna. Selle peale öeldi, et noh, räägime järgmine kord, kui üüri tuled maksma. Tookord me sellest rohkem ei rääkinud.

14. novembril sai meie pere täiendust. Meil sündis väike tütar. Omanik ütles seepeale, et kommunaalmaksed tõusevad, kuna meil tekib nüüd rohkem prügi, hoolimata sellest, et suure konteineri äravedu 4 korda kuus maksab kuskil 7 eurot, ja meil oli prügivedu ära jaotatud 5-7 inimese peale, kes veel samas majas elasid.

Meil polnud eriti kuskile mujale minna ka. Eks me kannatasime veel paar kuud seda terrorit ja väljapressimist. Õnneks saime märtsi lõpus uue elukoha muretsetud.

Kui hakkasin üürilepingut lõpetama, siis taheti veel raha välja pressida. Öeldi, et kuna ma lõpetan lepingu enne tähtaega, siis pean maksma ühe kuu üüri kopensatsiooniks, et garantiiraha tagasisaamisest võin nagunii vaid und näha, ja et oma kulude ja jõududega tuleb panna ka heledam tapeet. Selle peale saatsin memme viisakalt p***e ja ütlesin, et sellest võid küll oma suu puhtaks pühkida.

Siis hakati ähvardama kohtuga ja naersin tädikese kõvasti välja. Ütlesin, et mine jah kaeva endale auku – ta ju mingeid makse riigile ei maksnud, ainult must raha käis läbi.

Hea lugeja, milliste veidrate pakkumiste ja pakkujatega oled üüriturul kokku puutunud sina? Kas oled ka kuidagi petta saanud? Või pidanud täitma totraid nõudmisi? Räägi oma lugu kommentaariumis või saada see aadressile rahvahaal@delfi.ee !