Silver Meikari seiklused Bitcoini maailmas
Silver Meikar külastas oma kampaaniameeskonnaga Bitcoini-ettevõtja Risto Pietilät, kes on endale uuest tehnoloogiast saadud tulude eest ostnud Malla mõisa Lääne-Virumaal. Sellest on plaanis teha temaatiline keskus, kuhu sõidavad oma teenitud puhkust nautima need, kes on sarnaselt Ristoga võitnud sellest, et on uue tehnoloogia esimeste kasutuselevõtjate seas ning sellesse investeerinud.
Mõisa saabudes tuli üle siledaks pügatud muruplatsi külalisi vastu võtma suveülikonda riietatud Risto. Külalisi käivat tal palju, Silver ja tema kaaskondsed olid sel päeval juba neljas kohtumine. Tervitussõnade vahetamise järel mindi Bitcoini tuleviku üle arutama Malla mõisa katusel asuvale terrassile, kust avanes suurejooneline vaade Risto valdustele.
Silverit huvitas eelkõige, mida tähendab Bitcoin rahanduse jaoks ja mis on uue tehnoloogia poliitilised järelmid. End poliitilises mõttes libertaarina määratlenud Risto selgitas Bitcoini põhimõttelist erinevust püramiidskeemidest ja kinnitas, et Bitcoini regulatsioon on vajalik eelkõige selleks, et seda kiiremini tavapärasesse majandustegevusse põimida. Ent sama selge on ka, et halb regulatsioon tsentraalse kontrollita krüptoraha külge lihtsalt ei hakka. Kui kasutajatele regulatsioon ei sobi, siis nad lihtsalt ignoreerivad seda.
Näide halvast regulatsioonist on maksuameti avaldus, et Bitcoin maksustatakse käibemaksuga, nagu see oleks mõni toode või teenus. Mujal maailmas on üldiselt aru saadud, et tegu on raha või selle ekvivalendiga, ka Soome loobus mõne aja eest Bitcoinilt käibemaksu kogumast. Risto nimetab maksuameti arusaama absurdseks ning leiab, et see tuleb ära muuta esimesel võimalusel. Kes on enne kuulnud, et rahas millegi eest tasumisel tuleb maksta lisaks veel tasu raha kasutamise eest?
Kui kiiret muutust ei tule, siis jäävat soiku uue tehnoloogia kasutuselevõtmine Eestis ning muutuvat kaheldavaks ka Malla mõisa tulevik, sest Risto ei saa Eesti õigusruumi piirangute tõttu panustada teenitud Bitcoine renoveerimisse. Asja teeb veelgi jaburamaks see, et Mallat ostes sellist regulatsiooni polnud.
Risto on veendunud, et Bitcoini hind tõuseb veel. Ligi miljon inimest on Bitcoini juba kasutusele võtnud, kuid stabiilselt kasvab nende hulk, kellele Bitcoin on esimene valik oma varade hoidmiseks, küberruumi baasvaluuta või eelistatud viis tehinguteks. Lühikese ülevaate järel rahanduse ajaloost kinnitab ärimees, et Bitcoin on põhimõtteliselt erinev võlal põhinevast riigirahandusest ega ole ka börsimullile sarnanev skeem, sest tõusude ja languste graafik on põhimõtteliselt teistsugune.
Tegemist on reaalse ning universaalselt kättesaadava tehnoloogiaga ja mitte abstraktse võlaga. Bitcoini tõus jätkub, kuni selle on kasutusele võtnud kõik need, kelle jaoks see lahendab mõne probleemi praeguse rahasüsteemi või pankadega. Bitcoini võiks väärata ainult viga tarkvaras, millel see põhineb, kuid viie aasta pikkune edukas tööperiood teeb selle äärmiselt ebatõenäoliseks stsenaariumiks. Lisaks on tarkvara lähtekood ja selles realiseeritud protokoll täiesti avalikud. Kui midagi läheb valesti, siis parandavad entusiastid selle paari tunniga, nagu näitas juhtum 2013. märtsis, kus tarkvara lasti välja veaga Bitcoini protokollis. Bitcoini kurss küll langes 24 protsenti, kuid taastus kiiresti.
Bitcoin on samas kategoorias muude hajutatud võrgutehnoloogiatega, mille taastevõimelisus ja tõrkekindlus on end tõestanud. Bittorrenti hajutatud võrgustikul põhinev The Pirate Bay on rahvusvaheliste suurettevõtete kõigi pingutuste kiuste muutnud pöördumatult meediatööstust, sama võib eeldada Bitcoinist seoses panganduse ja rahandusega. Katsed muutusele vastu seista on määratud läbikukkumisele, Bitcoini saab muuta kasutuks ainult siis, kui panna kinni Internet.
Ent isegi sellise musta stsenaariumi puhul ei jää Bitcoini omanikud ilma oma Bitcoinidesse valatud varast. Bitcoinid säilivad ja lähevad kasutusse niipea, kui häkkerid ja krüptoanarhistid Interneti taas töökorda seavad. Ja selles viimases pole põhjust kahelda. Ka Interneti TCP/IP protokollistik loob oma olemuselt hajutatud võrgustiku, mida pole võimalik lõplikult blokeerida.
Silver ja tema kaaskond lahkub Mallast teadmisega, et Bitcoin muudab maailma. Õhku jääb küsimus, kas digitaalvaldkonna innovatsioonile rõhuv Eesti suudab neid muutusi oma kasuks pöörata. Seni on näidatud üles pigem täielikku teadmatust selle kohta, millega on Bitcoini puhul tegu ja kuhu detsentraliseeritud krüptorahade pealetung välja viib.
Seltskond otsustab hommikust sööma minna Jaapani urbanistliku atmosfääriga stiilisööklasse Sushi Cat, mis on üks kohti Tallinnas, kus on võimalik tasuda Bitcoinides. Arve tasumiseks piisab sellest, et skännid nutifoniga sisse arvel toodud QR-koodi ja nõustud tehinguga. Mõne minutiga kinnitab tehingu Bitcoini-võrgustiku hajutatud tarkus.
Silver on kõrgendatud meeleolus ja räägib võimalustest, kuidas Eesti saaks Bitcoinist kasu lõigata. Lisaks esimese blogiva poliitiku tiitlile on ta omandanud esimese Bitcoinides arveldava poliitiku tiitli. Asja teeb seda huvitavamaks, et kõik Bitcoini tehingud on täiesti avalikud ja nende ajalugu säilib lõputult - musta raha ülekandmine Bitcoiniga on sama hea nagu sellest avalikult pasundamine. Midagi, millest erakondadel oleks õppida.
Olla ise muutuste keskel ja hoida kätt nende pulsil on muidugi innustav. Kas ühiskond on uuenduste suhtes sama vastuvõtlik, on eraldi küsimus. Euroopa Parlamenti kandideeriv Silver Meikar on lubanud olla uue põlvkonna väärtusi kandvate kodanikuliikumiste ja uute tehnoloogiate arendajate otsekanaliks Euroopa poliitika mõjutamisel, tuua debattidesse teravust ja teadlikkust maailmas aset leidvatest muutustest.
Vastuse oma küsimusele saab Silver valimispäeval 25. mail. Seniks jääb üle ainult loota, et Silver suudab oma uuendusliku programmi viia kõigi oma potentsiaalsete toetajateni.
Muide, esmaspäeval 19. mail vahemikus 17-20 toimub Rahvusraamatukogus krüptopidu, mille eesmärgiks õpetada linnarahvale praktiliste krüptovahendite kasutamist ja pühitseda sellega sõnumisaladuse ning eraelu puutumatuse üllaid põhimõtteid.
Kolmapäeval 21. mail vahemikus 16-19 toimub Tallinna Ülikoolis konverents "Kas Bitcoin on tulnud, et jääda?", kus ettekannetele Bitcoini tulevikust järgneb arutelupaneel ja saab proovida Eesti esimest Bitcoini rahaautomaati.
