Miinimumpalga kehtestamise vastu oli 76,3 protsenti hääletamas käinud šveitslastest, vahendab AFP.

Lisaks sellele lükkasid šveitslased tagasi mitme miljardi suuruse tehingu Rootsist hävituslennukite JAS-39 Gripen E ostmiseks ning toetasid süüdi mõistetud pedofiilidele eluks ajaks lastega töötamise keelu kehtestamist.

Miinimumpalka ei toetatud, sest hääletajad võtsid kuulda valitsuse ja teiste oponentide hoiatust, et see annab löögi paljudele ettevõtetele ja nõrgendab Šveitsi majandust.

Šveitsi majandusminister Johann Schneider-Ammann tervitas referendumi tulemust ning ütles, et riik põikas kõrvale kuuli eest. Tulemust tervitasid ka põllumehed, väikefirmade omanikud ja tööandjate organisatsioonid.

Ametiühingu Unia Genfi osakonna esindaja Alessandro Pelizzari väitis aga, et kampaanial olid väga positiivsed tulemused.

„Me pole Šveitsis kunagi näinud, et nii paljud firmad tõstaksid töötajate palka 4000 Šveitsi frangini kui viimastel kuudel,“ ütles Pelizzari, tuues esile odavpoeketid Aldi ja Lidl ning rõivamüüjad H&M ning Bata.

Miinimumpalga toetajate sõnul oleks see tõstnud umbes 330 000 inimese ostujõudu.

„Mul on tõelisi raskusi oma palgast ära elamisega,“ ütles Portugalist pärit hotelliteenija Alcina Esteves de Almeida, kelle brutosissetulek Genfi luksushotellis on 3400 franki kuus.

Otsus lükata tagasi 22 hävituslennuki ostmine Rootsi firmalt Saab 2,5 miljardi euro eest võis anda firmale surmahoobi.

Lennukite ostmiseks raha eraldamise vastu oli 53,4 protsenti hääletanutest.

Kriitikud väidavad, et Šveits ei vaja uusi hävitajaid, ning hoiatasid, et need lähevad lõpuks palju rohkem maksma kui on kokku lepitud.

„See otsus tekitab julgeolekulünga,“ hoiatas Šveitsi kaitseminister Ueli Maurer, kes on olnud tehingu suurim toetaja. „Meil ei ole plaani B.“