Lisaks Krimmi hõivamisele soovib Venemaa endale ka Krimmi ümbritsevat majandustsooni Mustal merel, kus võib olla triljonite dollarite väärtuses gaasi ja naftat, kirjutas New York Times.

Venemaa nimetas Krimmi annekteerimist talle kuuluva maa tagasivõtmiseks, Krimmi ümrbitsevas meres asuvaid maavarasid ei mainitud. Küll aga asus Venemaa nõudma ka Krimmi ümbritsevat merd koos seal asuvate maavaradega. Kaks aastat varem oli Venemaa üritanud läbirääkimistega saavutada ligipääsu samadele maavaradele.

"See on suur asi," lausus Massachusettsi Tehnikaülikooli julgeoleku-uuringute Euraasia ekspert Carol R. Saivetz. "See võtab Ukrainalt võimaluse neid ressursse arendada ja annab need Venemaale. See muudab Ukraina Venemaa survele vastuvõtlikumaks," lausus Saivetz.

Venemaa presidendi Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul pole Venemaa anneksioonil ja maavaradel mingit seost. Tema sõnul Venemaa isegi ei hooli neist maavaradest. "Võrreldes kogu potentsiaaliga, mis Venemaal on, pole seal mingit huvi," lausus Peskov.

Exxon Mobil, Royal Dutch Shell ja teised suured naftafirmad on juba uurinud Musta merd ja osad analüütikud leiavad, et sealsed varud võivad olla sama suured kui olid Põhjamere varud.

Meregeoloog William B. F. Ryan Columbia ülikoolist ütles, et Venemaa anneksioon andis Venemaale võibolla kõige parema osa Musta mere sügavatest naftavarudest.

Tööstuse ekspertide sõnul võivad lääne sanktsioonid pidurdada Venemaa uute valduste arendamist Mustal ja Aasovi merel, sest väheneb ligipääs lääne tehnoloogiale ja rahastusele. Küll aga märiti, et Venemaa on juba üle võtnud Ukraina rahvusliku maagaasikompanii Krimmi haru, mis andis Venemaale kasutamiseks Mustal merel asuva uurimisvarustuse.

Vladimir Socor Jamestowni sihtasutusest lausus, et Venemaa on agressiivselt käitumise tujus. Tema sõnul on Venemaa juba hõivanud kaks puurauku.

Kaks aastat tagasi leidis uurimislaev Rumeenia rannikul rohkem kui poole miili sügavuses vees hiiglasliku gaasivälja. Peale Krimmi hõivamist märkisid rumeenlased, et Venemaa on nüüd Rumeenia naaber ja kartsid, et merepiir võib kujuneda konflikti kohaks.

Kõige kiiremaks mõjuks võib olla, et Venemaa muudab Mustas meres kulgeva South Stream gaasijuhtme marsruuti. Esialgu pidi see Mustas meres kaare tegema, et minna ümber Ukraina majandusvete. Krimmi liitmine Venemaaga võimaldas lühendada gaasitoru trassi ja seega ka vähendada ehitamise kulu. Seda kõike küll juhul, kui see projekt läheb edasi, sest Ukraina kriis on selle kahtluse alla pannud.

Senised lepingud maavarade uurimiseks Ukraina ja välismaiste suurkorporatsioonide vahele on kriisi tõttu jäänud õhku rippuma ja lääneriikide eitava suhtumise tõttu pole ka oodata, et mingeid lepinguid lähiajal sõlmitakse.