Viimased Eesti väeosad on Afganistanist lahkunud ja sealne missioon on lõpetatud. Uuringufirma Saar Poll OÜ värskest küsitlusest selgub, et kaheksa aastat kestnud missiooni kuvand on Eesti elanike silmis küllalt vastuoluline: veidi alla poole (48%) eestlasi ja 23% mitte-eestlasi peab Eesti osalemist Afganistani missioonil õigustatuks.

Paljud mitte-eestlased, aga ka vähemalt pooled eestlased jagavad seisukohta, et Eesti kaitseväelaste hukkumist ja ohtu seadmist Afganistani missioonil ei saa õigustada (88%; eestlastest 67%), et Afganistanis ei ole võimalik edu saavutada (71%; eestlastest 45%) ning et Talibani küsimus on Afganistani siseasi, millesse ei peaks sekkuma (68%; eestlastest 45%).

Eestikeelse elanikkonna suhtumine Afganistani missioonil osalemisse ja operatsiooni oli tervikuna siiski märksa toetavam kui mitte-eestlaste oma.

Ajateenistust tunnustatakse

Eesti elanikud on ajateenistuse suhtes väga soosivalt meelestatud: koguni 92% peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks, sh 62% kindlasti vajalikuks. 2/3 vastajatest arvab, et neile sobiva koormusega peaksid kaitseväeteenistuse läbima ka väiksemate tervisehäiretega noormehed.

77% eestimaalastest peab vajalikuks, et usulistel või kõlbelistel põhjustel ajateenistusest keeldunud noormeestel oleks õigus minna asendusteenistusse. Levinuimad asendusteenistused on töötamine hoolekandeasutustes, erivajadustega laste koolides jms.

Suurem osa inimestest (70%) suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse taunivalt – 26% mõistab sellise käitumise hukka ja 45% peab seda negatiivseks.

Naised ja ajateenistus

Üle poole vastanuist tunnustab ka naiste ajateenistust, soovi korral lubaks naisi ajateenistusse 68% elanikest, 46% arvates peaksid nad seal läbima eraldi programmi. Pooled mitte-eestlased leidsid aga, et naised ei peaks üldse ajateenistuses käima.

Toetatakse ka praeguse kaitseväekorralduse säilimist, kus kutseline kaitsevägi töötab koos ajateenistuse läbinud reservarmeega. Palgaarmeele üleminekut pooldaks vaid 13% elanikest.

Välismissioonidel teenivatele elukutselistele sõjaväelastele avaldatakse üldiselt tunnustust - 70% pidasid neid headeks, 26% jäi neutraalseks.

Peamiseks kaitseväelaste elukutsevalikut mõjutavaks teguriks peetakse huvi selle elukutse vastu (54%); olulised mõjutegurid on elanike arvates ka võimalus teenida head palka (41%) ja saada rahvusvahelisel tasemel koolitust (37%), samuti patriotism ja soov oma riiki kaitsta (39%).

Eesti sõdurite uusi väljakutseid Kesk-Aafrika Vabariigis toetab 35% elanikkonnast.

Üleriigilise küsitluse viis läbi uuringufirma Saar Poll OÜ. Selle käigus küsitleti suulise intervjuu vormis ja paberankeedi abil 1203 inimest vanuses 15-74 eluaastat. Vastajate valikuks kasutati proportsionaalse juhuvalimi meetodit. Intervjuud viidi läbi Saar Polli kogenud küsitlejate poolt ning need toimusid eesti ja vene keeles.