Tähtajatu koolitusloa vääriliseks hinnati Tallinna ülikooli psühholoogia doktoriõppe ning bio- ja keskkonnateaduste magistriõpe, Tallinna tehnikaülikooli sotsiaalteaduste doktoriõppe, EELK Usuteaduse instituudi usuteaduse rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe ning kristliku kultuuriloo magistriõpe, Eesti muusika- ja teatriakadeemia õpetajakoolituse magistriõpe.

Kolmeks aastaks soovitas hindamisnõukogu anda õppe läbiviimise õigus Euroakadeemiale keelte ja kultuuride rakenduskõrgharidusõppes, sotsiaalteaduste rakenduskõrgharidusõppes ning ärinduse ja halduse magistriõppes, samuti Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilisele Seminarile usuteaduse rakenduskõrgharidusõppes ja Tallinna Ülikoolile matemaatika magistriõppes.

Tähtajalist õppe läbiviimise õigust on võimalik saada kahel korral. Kolmanda hindamise tulemuseks saab olla kas tähtajatu õppe läbiviimise õigus või selle mitteandmine.

Võeti vastu ka otsus mitte anda õppe läbiviimise õigust Euroakadeemiale sotsiaalteaduste magistriõppes.

Eesti Kunstiakadeemia taotles doktoriõppe avamise õigust arhitektuuri õppekaval, olles eelnevalt saanud positiivse tulemuse teadusvaldkonna korralisel evalveerimisel. Hindamisnõukogu leidis, et kavandatava õppe kvaliteet vastab osaliselt nõutavale tasemele. Arendamist vajab rahvusvaheline teaduskoostöö ning kaasajastamist taristu (sh laborid).

"Päris mitmes kõrgkoolis on pärast 3 aasta tagust üleminekuhindamist toimunud nähtav areng. EMTA ja EBS koostöös sündis kultuurikorralduse ühisõppekava, EMTA ja TÜ koostöös muusikapedagoogika õppekava, TTÜ majanduse doktoriõppes suurenes oluliselt noorema põlvkonna juhendajate ja välisretsensentide osakaal, TLÜ fokusseerus bio- ja keskkonnateaduste õppekavagrupis selgelt molekulaarse biokeemia ja ökoloogia suunale, usuteadustes on ühinenud kaks kõrgkooli ning koostöö muutunud sisukamaks. Põhiline probleem, mis praegu kõrgkoole kummitab, on üliõpilaste nappus. See on ka peamine põhjus, miks nii mõnelgi juhul sündis seekord tähtajaline otsus," selgitas Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen.

Aastatel 2009-2011 läbisid kõik Eesti kõrgkoolid nn üleminekuhindamise ja praegu võivad Eestis kõrgharidust pakkuda ainult selle läbinud kõrgkoolid. Üleminekuhindamisel tähtajalise koolitusloa saanud kõrgkoolide õppekavad läbivad praegu kordushindamisi.