Ebatavaliselt suure alghinnaga müüki pandud ligi 13 grammi kaaluv puhtast kullast ja briljandiga sõrmus on kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei kinnitusel võlgnikult arestitud vara, mille müük toimub kohtutäituri sissenõudmisel olevate võlgniku kohustuste rahuldamiseks.

"Eeldatavasti peab sõrmuse müügihinnast jätkuma võlgniku kohustuste rahuldamiseks. Käesoleval juhul pakkus võlgnik ise selle sõrmuse arestimiseks võlgnikule kuuluvate relvade ja muu vara arestimise vältimiseks. Muu võlgnikule kuuluv vara ei ole hetkel arestitud ega müüki pandud," ütles Kutšmei Delfile.

Kuigi Kutšmei sõnul on kohtutäituri poolt müüdavate asjade seas aastate jooksul olnud palju erinevaid esemeid, siis nii kallist sõrmust üritatakse müüa esimest korda. "Juveeltoodet üldse müüme me esimest korda, seega ka meie jaoks, arvestades veel täiendavalt sõrmuse väärtust, on tegemist pigem ebatavalise juhtumiga," lisas Kutšmei.

Tõepoolest, 25 000-eurone alghind on päris märkimisväärne. Võrdluseks võib välja tuua, et Eesti suurima kinnisvaraportaali kv.ee järgi saaks selle raha eest osta ligi 65-ruutmeetrise vastremonditud kolmetoalise korteri Tartumaale Puhja valda või näiteks ligi 97-ruutmeetrise keskmises seisukorras neljatoalise korteri Kohtla-Järvele.

Kutšmei sõnul ongi tegelikult tavaliselt kohtutäituri poolt müüdavate asjade hulgas ülekaalus kinnisvara, ehk võlgnike korterid, majad, maa jne. Samas tegeletakse ka üha aktiivsemalt võlgnike vallasvara realiseerimisega.

"Siin eeskätt võib rääkida sõidukitest, neid on meil hetkel müügis ca kümme tükki. Samuti oleme proovinud arestida ja müüa ka muu vallasvara (sh oleme müünud mobiiltelefone, sülearvuteid, motoorsaage, trimmereid jne). Paraku peab tõdema, et kasutatud vara turg ei ole meil väga arenenud, mistõttu sellise vara müük on suhteliselt aeganõudev ja müügitulem ehk hind, millega kohtutäituril õnnestub vara müüa, on arestimishinnaga, ehk vara eeldatava turuväärtusega võrreldes üsnagi tagasihoidlik," leiab Kutšmei.

Kohtutäituri abi lisas, et tulenevalt ametisaladuse hoidmise koohustusest ei saa ta lähemalt sõrmuse omanikku puudutavatesse detailidesse laskuda. Siiski kinnitas täitur, et võlgniku poolt on kohtutäiturile esitatud sõrmuse ostudokumendid, millest nähtuvalt on sõrmus omandatud 2003. aastal Eestis ühes juveeltoodete müügiga tegelevas ettevõttes ning et kohtutäituri poolt Eestis tellitud ekspertiisi tulemused näitasid, et sõrmusel olev kivi vastab enampakkumise kuulutuses väljatoodud parameetritele. Seega ei ole tegu võltsinguga ja sõrmus ei ole ka varastatud.

Delfi andmetel kuulub sõrmus ühele võlgadega kimpus olevale Tartu ärimehele.