Rasmussen tõdes, et julgeolekuolukord on alates sellest ajast, kui ta viimati Eestis käis, vähem turvaliseks muutunud (Rasmussen külastas Eestit 2009. aastal - toim). Ta märkis, et Venemaa käitumine Ukrainas on toonud Euro-Atlandi piirkonda ebastabiilsuse ja ebakindluse.

NATO peasekretär meenutas 1997. aasta NATO-Venemaa kokkulepet, mille alusel on NATO-l õigus vägede tugevdamisele ja arendamisele. Tollal lepiti kokku, et NATO ja Venemaa ei näe üksteist vastaspooltena ja töötavad koos rahu nimel.

Rasmussen ütles, et Venemaal ei ole põhjust end NATO arendustegevusest ohustatuna tunda. "Me oleme arendanud Eestis ja Leedus lennubaase, Venemaal pole mingit õigust selle üle kaevata," sõnas ta. "Leping ütleb selgelt, et vägede tugevdamine võib sündida ohu või agressiooni korral. Me näeme praegu selgelt sellist ohtu," ütles Rasmussen.

Ta heitis Venemaale ette, et too ei ole lähtunud kokku lepitud põhimõtetest NATO-Venemaa suhetes. "NATO laienemine on Venemaale kasulik olnud - majanduslikult ja ka julgeoleku mõttes. Me oleme näidanud valmidust ehitada Venemaaga  strateegilist partnerlust. Me oleme ette pannud raketitõrjealast koostööd, igal sammul oleme Venemaad püüdnud kaasata ja ta ei ole vastanud konstruktiivselt. See pole vastus, mida me tahaksime, aga me oleme valmis väljakutset vastu võtma!" kinnitas ta.

"Alliansi jõud seisneb solidaarsuses. See pole kõik ühe eest, see on ka üks kõigi eest. See ei tähenda, et mõned liitlased aitavad teisi, vaid kõik liitlased on valmis aitama igat üksikut liitlast," tuletas peasekretär meelde.

Lõpetuseks edastas Rasmussen kaks sõnumit, ühe Venemaale ja teise Eestile. Venemaale soovis Rasmussen öelda, et too oma rahvusvahelisi kohustusi täidaks, kuna see on riigi enda stabiilsuse seisukohalt "kriitiline."

Eestile kinnitas Rasmussen veelkord, et oleme ühes teiste Balti riikidega kaitstud ja NATO kollektiivkaitse on "kaljukindel ja jääbki selleks."

Pärast loengu andmist külastab Rasmussen koos välisminister Urmas Paetiga Ämari Lennubaasi.

Eile kohtus Rasmussen Tallinnas president Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Taavi Rõivase ja välisminister Urmas Paetiga.